Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von
aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn (II Nunnatorn) hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 m ja kõrgus 24,5 m. Nunnatorn on om ehituselt poolenisti sadultorn: kloostri pool torn maani ei ulatunud, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958-1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale rekonstrueeritud puidust kaitsekäigule. Nunnatorni tänapäev 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni
nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958- 1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale rekonstrueeritud puidust kaitsekäigule. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorni ja Kuldjalatorn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi KODULINN.[2] 3. Väravad
tänini. Linna esialgne müür oli 14. sajandil umbes 5 m kõrge ning 1.5 m paks. Müüri kaitsekäik toetus algul puitpostidele, üsna varsti ehitati müür aga laiemaks ning kaitsekäik toetati kaarnishshidele. Müüri järsematesse nurkadesse püstitati kaks hoburauakujulise plaaniga torni, (Renteni ja Hinke torn, ning kaks neljatahulist torni, Stoltingi ja Kitsetorn. Enne 14. sajandit oli aga olemas juba müürilõik praeguse Nunnatorni ja Kuldjala torni vahel, mis kujunes välja nunnakloostri läänepoolse piirdemüürina ning rajati 13. sajandil. Ajapikku ehitati rajatud linnamüüri kõrgemaks ning sellele rajati uusi torne ja täiustati vanu. 14. sajandi lõpuks olid Tallinna müürid keskmiselt 7-8 m kõrged ning 2-3 m paksud. Hiljem, 15. sajandil, kõrgendati ja paksendati neid veelgi ning mitmesse kohta rajati müüride tugevdamiseks kontraforsid, samal ajal rajati veel mõningaid uusi torne
annaabi.ee 
