gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet barbar- kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste , vähem arenenud rahvaste esindajate kohta; tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest benediktlased- Püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites;benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise
isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Briti kloostrikultuur Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal.
13. märtsil 1997 ta astus tagasi Tegeva Armastuse Sadaikute ordu juhipositsioonilt ja suri 5. septembril 1997, 9 päeva pärast oma 87. sünnipäeva. Kalkuta peapiiskop, Henry Sebastian D'Souza, rääkis, et ta kutsus ema Teresale preestri halbade vaimude väljaajamiseks enne tema surma, sest ta arvas, et ema Teresa vaevles saatana küüsis. Pooletunnine eksortsismiseanss toimus haiglas, kui heategeva nunnaordu asutaja südamehäirete tõttu ravil oli ja kuidagi und ei saanud. "Tahtsin, et ta rahuneks ja palusin preestrit kiriku nimel tema eest kurja vaimu väljaajamise palvet lugeda. Ema Teresa oli rõõmuga nõus. Pärast palveid magas ta sel ööl väga hästi," seletas piiskop. Katoliku usu eksperdid arvavad, et kuigi vaimude väljaajamine on oluline, kuid harvaesinev osa kiriku tööst, võis peapiiskop liialdada tseremoonia tellimisega.
küüditati peagi pärast kloostri hävitamist Moskvasse.Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas. XIII sajandil oli tsistertslaste ordul Euroopas umbes 200 kloostrit, mõni aeg hiljem juba 1500. Nende kloostreid imetleti ja jäljendati, kadestati ja püüti hävitada. Siiski leidub maailmas tänapäevalgi ümmarguselt 170 kloostrit, kus tegutseb ligi 4000 tsistertslast. Benediktiinid Benediktiinid - munga- ja nunnaordu, millele pani aluse Püha Benedictus Nursiast (480-u. 543). Nad alluvad tänapäevani reegleile, mis Püha Benedictus Nursiast 529. aastal Monte Cassino kloostri tarvis koostas. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Uneaega võimaldati munkadele 7½-8 tundi, päev jagunes kolmeks: 5-6 tundi liturgiaid ja palvetamist, 5 tundi füüsilist tööd aias, põldudel vm., 4 tundi pühakirja ja teiste käsikirjade lugemist ehk kirjatööd (n
barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia
barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar- bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia
barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar- bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia
hingehoiuvormid (ilmikpreestrina toimimine, koolitöö, edasiõppimine, misjon). Vaimsusepõhiprintsiibiks on iga liikme soetus kaasvendade või kaasõdede ühiselu ja ühistööga. Haridus: Naispremonstraatlased hoolitseid juba keskajal oma kloostrites eri seisutest ütarlaste kasvatuse ja hariduse eest. Kõigil premonstraatlased oli haridus tähtsal kohal. Paljud hoolitseisd külapreestritena rahvahariduse eest ja avaldasid kasäiraamatuid. Ordude naisharud Klarissiinide ordu - Nunnaordu, mille asutas Püha Assisi Franciscuse õpetuse järgija, rikkast Assisi ülikuperest pärinev Püha Clara. Klarissiinid asutasid kloostreid, kus elasid vaga ja kasinat elu palvetades ning kõiki vajaminevaid majapidamis- ja põllutöid tehes. Ühiseid reegleid klarissiinidel polnud, kogudused omasid laialdast autonoomiat. Begiinide ordu - Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad 12. saj. Lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230
1410 piiskop keelas jutlustamise aga kuningas lubas. Hus läks Constance`i konsiilile, 1415 Hus hukati seal samas. Hussiidi sõjad tulemuseks. Poliitilinevõitlus Tsehhimaa pärast keisri ja aadli vahel, mis kestis aastakümneid. Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka. Tertsiaarid (tertsium kolmas) nn kolmandad ordud. I mungaordud II nunnaordu III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid. 30
Meister Eckhart). Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. · Augustiinlaste ordu Katoliiklik munga- ja nunnaordu, mille liikmed elavad Püha Augustinuse teostest lähtuvate reeglite järgi. Ordu asutamise kinnitas paavst Innocentius IV 1244. a. Augustiinlased jagunesid kaheks põhiliseks haruks: augustiinlaste reeglite järgi elavad toomhärrad ehk kanoonikud, kes püüdsid ühendada vaimulikku kutsumust ühiskondlike kohustuste täitmisega ja augustiinlased-eremiidid, kes kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Tuntuim augustiinlasest munk oli Martin Luther
annaabi.ee 
