................................................................................. 41 COUNT, COUNTA, COUNTBLANK .....................................................................................42 MAX/MIN ............................................................................................................................. 42 PRODUCT ........................................................................................................................... 42 ROOMA NUMBRID ..............................................................................................................42 Finantsfunktsioonid................................................................................................................... 43 Kuupäeva-ja kellaajafunktsioonid.............................................................................................44 Otsingu- ja viitefunktsioonid..................................................................................
Ülaindeks (Superscript) (Ctrl+'+'). Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=). Kolmikpunkt (AltGr+Punkt...). 9 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) TEKSTIKURSORI NAVIGEERIMINE teha vajalikus kohas hiireklõps. nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale. Home rea algusesse. End rea lõppu. Ctrl+'nool' paremale/vasakule - sõna võrra paremale/vasakule. Ctrl+'nool' üles/alla - käesoleva/järgmise lõigu algusesse. Ctrl+Home - teksti algusesse. Ctrl+End - teksti lõppu. PgUp ekraani võrra üles. PgDn ekraani võrra alla. Ctrl+PgUp eelmise lehekülje algusesse. Ctrl+PgDn järgmise lehekülje algusesse. Ctrl+Alt+PgUp akna algusesse. Ctrl+Alt+PgDn akna lõppu. SÜMBOLI KUSTUTAMINE
(tühik)? Üldreegel: numbri ning mõõtühiku ja selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet: 15 km, 45 krooni Erand: protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tähised kirjutatakse arvuga kokku: 16%, 4° sooja, 39° palavikku (v.a 6 °C, +57 °F), 1° = 60' = 3600'' Kuidas numbreid rühmitatakse? Neljakohalisi numbreid ei rühmitata: 4000, 7000 Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid kolme kaupa rühmadesse lõpust alates: 6 748 422, 10 000 12 Kooditähiseid ega sihtnumbreid ei rühmitata: isikukood 44204280253, 50421 Tallinn Telefoninumbrid jagatakse lõpust alates nelja kaupa rühmadesse: 501 7723, 7845 7732 Kuidas numbreid tekstis paigutada? Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis kõrvuti sattuda: Kasum oli aastal 1993 65 000 krooni. Õige: Kasum oli 1993. aastal 65 000 krooni. Jälgi rida!
Mitu poissi ja mitu tüdrukut on selles peres? VASTUS: 3 poissi ja 4 tüdrukut 7. Jaanus avas raamatu ja märkas, et avatud kohas on lehekülgede numbrite summa 21. Leia nende lehekülgede numbrite korrutis. VASTUS: 110 (leheküljed olid 10 ja 11, sest 10 + 11 = 21; 10 * 11 = 110) 8. Õpetaja kirjutas tahvlile arvud 1246, 3874, 4683, 4874, 8462. Reet pidi oma vihikusse kirjutama nende seast arvu, mis on paarisarv, mille kõik numbrid on erinevad ja milles sajaliste number on kaks korda suurem üheliste omast ning kümneliste number on suurem kui tuhandeliste number. Mis arvu Reet kirjutas? VASTUS: 3874 9. Peenral õitses 5 erinevat tulpi. Punane tulp oli valgest paremal pool, aga kollasest tulbist vasakul pool. Punane ja valge tulp ei olnud kõrvuti. Oranz tulp ei olnud kõrvuti valge, lilla ega punase tulbiga. Kirjuta tulpide värvid vasakult paremale.
Samuti ei kaasne nad neuroloogiliste, psüühiliste või muude defektidega. Avaldub: o matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähenduste mittemõistmisena o puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest o numbriliste sümbolite mitteäratundmine o raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises o raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised o raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus o matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus o võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. 5. Matemaatika protsessuaalne komponent (tegevuslik alus). Algklasside matemaatika õppesisu protsessuaalne komponent sisaldab endas matemaatika
Vajadusel täiendavate köidete arvu teatab eriala õppetool. Erinevate kirjalike tööde mahud on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg). 7. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse. Sissejuhatusest eespool olevaid lehti (tiitelleht, kokkuvõte, summary, sisukord, lühendite loetelu) võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Samuti leheküljenumbreid ei lisata lisadele. Numbrid lisatakse lehekülgede jalusesse paremasse nurka (Insert /PageNumbers /valida õige asukoht, nupp Format/Start at võimaldab valida, millisest numbrist alates alustada nummerdamist). 8. Kõik peatükid, samuti ka teised struktuursed osad algavad uuelt lehelt (tiitelleht, kokkuvõte, võõrkeelne kokkuvõte, sisukord, lühendite loetelu, sissejuhatus, uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused,
Uraan-Saturn vaata Saturn Uraan-Uraan vaata tsükleid Uraan-Neptuun isiklikul tasemel väljendub väga vähe; põlvkondlikult tähendab inspiratsiooni, muutust paremuse poole, ilmutust. Lootusetu juhtum, millel ei paista olevat lahendust võib saada lahendatud. Uraan-Pluuto Järjekordne põlvkondlik transiit, millel on inimesele väga väike mõju. Uraan-Põhjasõlm ootamatud kohtumised rühmade või inimestega, kes laiendavad meie maailma ning toovad muutusi, mis suunavad meie elutee mujale. Uraan-Lõunasõlm muudatused hõimkonnas, vana asi võib pinnale kerkida ja lahenduse saada. Uraan-Tõusumärk: järsud muutused inimese elus, tohutu soov muutuse/vabaduse järgi, nime muutmine, kehalised muutused. Uraan-Langusmärk kiired muutused suhtlemisvõrgustikes, uut tüüpi või -stiili suhe, järsk suhte loomine või lõhkumine, arusaamine tõelistest suhtealastest vajadustest. Uraan-MC ootamatu muutus töös või karjääris, muudatused sotsiaalses positsioonis kas
Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21]. Internetiallikate korral võivad puududa lehekülje numbrid, siis tuleb kirjutada nurksulgudesse ainult kasutatud kirjanduse vastav number, nt [3]. Viide kasutatud kirjandusest võetud joonistele pannakse joonise allkirja lõppu nurksulgudesse, tabelitele viide pannakse tabeli pealkirja lõppu (tabeli pealkiri on tabeli kohal). Valemitele viidates pannakse viide valemile eelneva (valemit sissejuhatava) lause lõppu. Lisas pannakse viide eelnevaga analoogselt. Lisadele viidates (teksti sees) pannakse vajadusel viide lisa numbri lõppu
TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70 TÖÖLEHT 11. Mis on järgmine pilt? 71 TÖÖLEHT 12. Arsti juures 73 TÖÖLEHT 13. Vastlapäev 74 TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1
eelneva tunnuse ja selle tunnuse vahel? *** Tõepoolest, tunnuse "seisukord" abil võime me öelda, et ühed jalgrattad on teistest paremad: seega, me võime jalgrattad selle tunnuse põhjal järjekorda seada. Kõiki selliseid tunnuseid, mille puhul me saame öelda, et üks valimi liige on teistest parem või suurem või kiirem - ühesõnaga, saame objekte järjestada, nimetatakse JÄRJESTUS- ehk ORDINAALSETEKS TUNNUSTEKS. Pane tähele, et järjestustunnuse väärtusteks võivad olla ka numbrid (näiteks võime me kümme pakutavat jalgratast panna seisukorra järgi täielikku järjekorda: 1-kõige parem, 2-järgmine, ...,10-kõige halvem), kuid siin me kasutame numbreid tähenduses: esimene, teine, kolmas jne. Me ei saa öelda, et esimene jalgratas on täpselt kaks korda parem kui teine või kümnes täpselt kümme korda halvem kui esimene. Teise põhilise tunnuste tüübi moodustavad kõik need tunnused, mille väärtusteks on numbrid.
Muutujate sidumine tekstiga ja omavahel Andmetüübid Kommentaarid Enne kui me alustame igasuguse koodi kirjutamist, siis on hea tava, et koodi olulisemad sõlmed kommenteeritakse. See on kasulik nii endale kui teistele, kes peavad sinu koodi kunagi muutma hakata. Mitme rea kommenteerimiseks lisame teksti /* ja */ märgendite vahele. ? 1 7 Reeglina kasutatakse seda näiteks koodi algusesse info lisamiseks või hiljem koodiosade peitmiseks. Näiteks lisame koodi algusesse harjutuse kirjelduse: ? 1 8 Kommentaari märgendite vahele lisatud sisu veebilehe külastaja ei näe! Üherealise kommentaari lisamiseks kasuta // või #, kuigi viimast kasutatakse vähem. Ning kasuta seda just koodiplokkide tähistamiseks, sest iga rea
... L) Istu koolipingi aknapoolsele kohale. Programmeerimise algkursus 9 - 89 Kontrolliks võite kirjapandud käskude järgi proovida oma sõpra kooli saata, kui see talle tüli ei tee. 2. Loetlege üles 10 Teie kodus leiduvat masinat või seadet ning kirjutage igaühe kohta, kas ja kuidas on see otseselt või kaudselt juhitav. 3. Tooge 3 näidet sellest, kuidas Te juhite televiisorit. Jagage iga näide neljaks alamtegevuseks. Vaadake juttu masinatest ja nende juhtimisest. 4. Kaks teekäijat jõudsid jõe äärde, millel sõitsid paadiga kaks poissi. Kuidas saavad teekäijad jõe teisele kaldale, kui paat kannab ainult üht teekäijat või kahte poissi, aga ühe teekäija ja ühe poisiga läheks juba põhja? (Pange tähele, et poisid tahavad pärast edasi sõita!) 5. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule
Kujutame seda järgneva joonisega: --------- juhtimine ----------- | Masin | <----------- | Inimene | --------- ----------- Mida kujutab endast masina juhtimine? Püüame vaadata juhtmise protsessi kui midagi üldist ja selle olemusest aru saada. Mõtleme sellisele küsimusele: mida on ühist auto juhtimisel ja televiisori juhtimisel (televiisor on ju ka masin)? Mõningase kaalumise järel võime leida, et masina juhtimine kui tegevus jaguneb jämedalt võttes neljaks alamtegevuseks: 1. informatsiooni vastuvõtmine ümbritsevast keskkonnast või masinalt; 2. saadud informatsiooni töötlemine, olukorra hindamine; 3. otsuse vastuvõtmine; 4. masina juhtimiseks loodud kangide liigutamine või nuppude vajutamine. Auto näidet aluseks võttes võime ette kujutada, et 1) märkame teel takistust, 2) mõtleme, kas takistusest on võimalik ohutult mööduda või mitte, 3) otsustame, et tuleb pidurdada ja 4) vajutame piduripedaalile.
ristkoordinaatvõrgu järgi. Esimesel juhul on eeliseks võimalus kaardinomenklatuuri hõlpsasti seostada kaardil kujutatud ala asendiga Maa sfäärilisel pinnal. Selline süsteem on reeglina universaalne, ei sõltu kaardiprojektsioonist ega territooriumi geograafilisest asendist maakeral. Topograafiliste kaartide nomenklatuur võimaldab määrata, millises maailma osas antud numbriga kaart asub, millised on kõrvalasuvate kaardilehtede numbrid ja milline on kaardilehel asuva suurima asustatud koha nimi. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti riiklik koordinaatide süsteem on rajatud 1992 aastal ja on täpsustatud 1997 aastal ning on kohustuslik kasutamiseks 2005 aastast. Põhineb Lamberti koonilisel projektsioonil (GRS-80 parameetritel). Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS-80 ellipsoidi 24°-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet
• Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest. • Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid. • Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis. See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus. • Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood). • Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale). • Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen- dusi (ja lahendusi).
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
Kommentaarid Vahel on kasulik enesele ja teistele selgituseks programmi sisse kommentaare lisada. Teksti sisse kirjutades pannakse kommentaari ette kaks kaldkriipsu. Selliselt kirjutatud teksti pole kompilaatori jaoks olemas. Enesel on aga vahel päris hea meenutada, mida mõne lausega kirja panna taheti. double summa=kogus*pirnihind; //korrutatakse ühe pirni hinnaga Kommentaar võib olla ka üle mitme rea. Sellisel juhul pannakse kommentaari algusesse /* ning lõppu */ Siin on näiteks programmi väljund sarnaselt kaldkriips-tärni ning tärn- kaldkriipsu vahele paigutatud - et ka ilma käivitamata võib juba näha, mis konkreetsel juhul tehti. Lisaks märkmete jätmisele on kommenteerimine ka heaks võimaluseks programmi testimisel ja vigade otsimisel. Kui kuidagi viga üles ei leia, siis saab algul kahtlase lause või lausete ploki vahel tervikuna välja kommenteerida. Seejärel veenduda, et programm ilma selle osata ilusti töötab
Selleks otstarbeks tellitud visiitkaardile märgitakse omaniku täpne ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, ametinimetus, töökoha aadress, telefoni, mobiiltelefoni ja faksi number, kodulehe aadress. Vajadusel võib märkida isikliku mobiiltelefoni numbri. Andmed paigutatakse järgnevalt: visiitkaardi keskel isiku ees- ja perekonnanimi, selle all ametikoht ja olemasolu korral ka tiitel. Alumisse vasakusse nurka märgitakse ametikoha aadress, paremale alumisse nurka telefonide ja faksi numbrid ning e-postiaadress, kodulehe koordinaadid. Asutuse või ettevõtte nimi võib paikneda visiitkaardi ülemises osas. 7 Asutuse sümboolika paigutamisega visiitkaardile peab olema ettevaatlik. Liiga suur formaat koormab kaardi kujunduslikult üle ja info jaoks, milleks kaart ju mõeldud, ei jäägi ruumi. Neil, kes suhtlevad ametialaselt ka teiste riikidega, tuleb lisaks trükkida võõrkeelne visiitkaart.
Kommentaarid Vahel on kasulik enesele ja teistele selgituseks programmi sisse kommentaare lisada. Teksti sisse kirjutades pannakse kommentaari ette kaks kaldkriipsu. Selliselt kirjutatud teksti pole kompilaatori jaoks olemas. Enesel on aga vahel päris hea meenutada, mida mõne lausega kirja panna taheti. double summa=kogus*pirnihind; //korrutatakse ühe pirni hinnaga Kommentaar võib olla ka üle mitme rea. Sellisel juhul pannakse kommentaari algusesse /* ning lõppu */ Siin on näiteks programmi väljund sarnaselt kaldkriips-tärni ning tärn-kaldkriipsu vahele paigutatud - et ka ilma käivitamata võib juba näha, mis konkreetsel juhul tehti. Lisaks märkmete jätmisele on kommenteerimine ka heaks võimaluseks programmi testimisel ja vigade otsimisel. Kui kuidagi viga üles ei leia, siis saab algul kahtlase lause või lausete ploki vahel tervikuna välja kommenteerida. Seejärel veenduda, et programm ilma selle osata ilusti töötab. Ning
omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised
==> HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language..) ja lõpust (reavahetus). /// Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 OK), header ridadest (date, server..) ja nõutud failist. ==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist iga kord. /// ==> Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Küpsised võimaldavad avaldada palju informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga,
==> HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language..) ja lõpust (reavahetus). /// Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 OK), header ridadest (date, server..) ja nõutud failist. ==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist iga kord. /// ==> Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Küpsised võimaldavad avaldada palju informatsiooni kliendi kohta
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida: Transform Compute variable
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtus
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga α. Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5’. Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas.
lugem võrdne 0°-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga . Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5'. o Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
