6. Kuidas määratakse juhuviga? Juhuslikeks nimetatakse vigu, mis esinevad ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel ning mille suurus ja märk muutuvad ebakorrapäraselt. Juhuvea tekkimise põhjused: *mõõtja poolne eksimus, *mõõdetava suuruse ebastabiilsus. 7. Mida eeldab normaaljaotushüpotees? Normaalnjaotushüpotees lähtub eeldusest, et mõõtmise käigus tekkivate juhuvigade esinemise sagedus on seda väiksem, mida suurem on tekkinud viga. 8. Mis määrab mõõtarvu pikkuse (numbrikohtade arvu)? Mõõtarvu pikkuse määrab vea numbrikohtade arv. Mõõtarv ümardatakse sama kümnendkohani, kui viga. 9. Kuidas ümardatakse mõõteviga? Mõõtevea ümardame suurusjärgu täpsuseni. See tähendab, et viga antakse kahe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on üks või kaks ja ühe numbrikohaga, kui esimene tüvenumber on suurem. 10. Kuhu kirjutatakse järguliige ja mõõtühik? Mõõtühik kirjutatakse sulgudes oleva mõõtarvu järele. Järguliige kirjutatakse samuti
lubatav maksimaalne muutus on ±2,5 V (FSR = 5 V) ja seade on 12-järguline, siis, kuna 212 = 4096, minimaalne pinge muutuse väärtus, mida A/D-muundur suudab eristada, ehk lahutusvõime on 5/(4096 -1) = 1,221·10-3 V, mis moodustab 0,0244% mõõtevahemikust. Mida suurem on lahutusvõime, seda väiksem on kvantimise viga (joonis 2.18, b). Kümnendkoodis mõõtetulemusi väljastavate muundurite lahutusvõimet määrab indikatsiooniseadme numbrikohtade arv. Teisaldatavates seadmetes kasutatakse 3½- või 4½-kohalist indikaatorit, kus 3 või 4 kohta on numbrite 0...9 esitamiseks ja üks koht miinusmärgi, koma ja number 1 jaoks. Maksimaalne esitatav arv on seega ±1999 või ±19999 ja minimaalne ±0,001 või ±0,0001. 12 18. Digitaalse mõõtesüsteemi muundamiskiirus ja mõõtesagedus
veffA,veffB; Kui mõõtetulemuse määramatus on esitatud u(y) abil, siis arusaamatuste vältimiseks oleks eelistatav mõõtetulemuste esitamine ühel järgnevatest kolmest viisist (200 g etalonvihi kalibreerimine) 1.m200 = 199.99993 g (liitstandardmääramatusega) u(y) = 0,22 mg 2. m200 = 199.99993 (22) g, kus arv sulgudes on (liitstandardmääramatuse) u(y) arvväärts, mis kuulub esitatud mõõtetulemuse viimaste numbrikohtade juurde 3. m200 = 199.99993 (0.000 22) g, kus arv sulgudes on (liitstandardmääramatuse) u(y), mis on väljendatud esitatud mõõtetulemuse ühikutes. MÄRKUS: Sõna liitstandardmääramatus esitatuna sulgudes võib lühiduse mõttes ära jätta, kui u(y) on määratud mõõtetulemust esitava dokumendi mingis teises osas. Kui mõõtetulemuse määramatus on esitatud laiendmääramatuse U = k*u(y) abil, siis tuleb mõõtetulemuse esitamisel :
Väljundi vormistamise võimalused keeles QBasic
Väljastamiskäsu 'PRINT' harilike vormistamisvahendite hulka kuulub koma ja semikooloni
sihipärane kasutamine. Kui on vaja kasutada täpsemat väljundformaati, siis on abiks järgmine
käsk:
'PRINT' 'USING'
Väljundi vormistamise võimalused keeles QBasic
Väljastamiskäsu 'PRINT' harilike vormistamisvahendite hulka kuulub koma ja
semikooloni sihipärane kasutamine. Kui on vaja kasutada täpsemat
väljundformaati, siis on abiks järgmine käsk:
'PRINT' 'USING'
kaheni, täisarvulisel kujutamisel 2n-ni, näiteks 216-ni. Ujukomaarvude korral salvestatakse mälus lisaks märgile ja numbritele veel eksponent (arv, mis määrab koma asukoha). Eksponent näitab, mitme numbri võrra tuleb koma nihutada vasakule (kui eksponent <0) või paremale (kui eksponent >0), lähtudes algseisust, kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s.o selliselt et arvu numbrikohtade jada ehk mantissi esimene number erineb nullist. Kui mällu suunatakse tingimusele mittevastav arv, normaliseerib arvuti selle enne salvestamist. Ujukomaarvu kood koosneb mantissist M ja eksponendist a, mis esitavad arvu 2aM, enamasti 0,5 ≤ M < 1. 16-bitistel arvutitel on ujukomaarv tavaliselt kahes arvutisõnas, kusjuures astmenäitaja ja mantiss paiknevad teineteise suhtes erinevatel arvutitel erinevalt. Normaliseerimiseks nimetatakse mantissi numbrite nihutamist ja eksponendi muutmist
annaabi.ee 
