Magnetiline läbitavus henri meetri kohta H/m Arvude teaduslik esitusviis · Arvud on esitatud kordaja ja kümneastme korrutisena · Kordaja on tavaliselt vahemikus 1 kuni 10 · Näide: 1,2 1,2·10 102 3,7·10-4 Arvude insenerlik esitusviis · Arvud on esitatud kordaja ja kümneastme korrutisena · Kordaja valitakse nii nii, et tal oleks 1 kuni 3 numbrikoht enne koma · Kümne Kü astendaja d j valitakse li k nii, ii et ta jaguks kolmega · Näide: 2,9 2,9·10 103 42·10-6 Kümnendeesliited · T tera 1012 triljon · G giga 109 miljard · M mega 106 miljon ilj · k kilo 103 tuhat · m milli 10-3 tuhandik · mikro 10-6 miljondik · n nano 10-99 miljardik
Kahendsüsteemi põhiliseks kasutusalaks on arvutid. Kahendsüsteem on ainus, lihtsaim positsiooniline arvusüsteem kõigist võimalikest. Kaheksandsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille aluseks on arv 8. Kaheksandsüsteemis kujutatud arvu nimetatakse kaheksandarvuks. Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme. Arvu esitust kümnendsüsteemis nimetatakse kümnendarvuks ehk detsimaalarvuks. Kümnendarvu iga numbrikoht näitab, mitmes kümne aste sellesse arvu kuulub. Kümnendarvu igal numbrikohal olev number näitab, mitu korda kümne vastav aste sellesse arvu kuulub. Näide: Kümnendarv 5847,21 tähendab kümnendsüsteemis tegelikult summat 5×103 + 8×102 + 4×101 + 7×100 + 2×10-1 + 1×10-2. Kaheteistkümnendsüsteem ehk duodetsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille aluseks on arv 12. Seda süsteemi kasutati juba ammu enne meid Vana Egiptuses.
korrapärane hulknurk. 42. Kraad ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 43. Kuup 1. risttahukas, mille kõik servad on võrdsed. 44. Kõõl joone kaht punkti ühendav lõik. 45. Lineaarfunktsioon kahe suuruse x ja y vaheline seos kujul y = ax + b ; ax on lineaarliige, b vabaliige; graafik on sirge. 46. Lineaarvõrrand võrrand, milles tundmatud on ainult esimeses astmes. 47. Lõpmatu kümnendmurd kümnendmurd, mille ükski numbrikoht pole viimane. 48. Lähisküljed ühest ja samast tipust lähtuvad hulknurga küljed. 49. Mediaan kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik. 50. Minut ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 51. Mittetäielik ruutvõrrand ruutvõrrand, mis esitub kas kujul ax2+c=0 või kujul ax2+bx=0 või hoopis kujul ax2=0. 52. Murdvõrrand võrrand, mis sisaldab tundmatut murru nimetajas. 53. Naturaalarvud loendamise teel saadud arvud 1, 2, 3, ... 54
aeglaselt ja monotoonselt. Koste lävi võib sõltuda mürast, sise- ja välishõõrdumisest jms., aga ka mõõtesuuruse väärtusest. 60. Lahutusvõime Lahutusvõime on mõõtesuuruse väärtuse muutus, mis kutsub mõõtevahendis esile veel tunnetava näidu muutuse (väikseima näitude erinevuse, mida näidik võimaldab eristada). Skaalanäidikutega mõõtevahendeil on tunnetav muutus tavaliselt 1/10 ... 1/5 saalajaotise pikkusest, numbernäidikuga mõõtevahendeil aga numbersamm (viimane numbrikoht). 61. Stabiilsus Stabiilsus on mõõtevahendi omadus säilitada ajaliselt muutumatuna oma metroloogilisi omadusi. Stabiilsust iseloomustatakse aja kaudu,mille jooksul mõõtevahendi metroloogilised omadused muutuvad kindlal määral või omaduse muutuse kaudu kindla ajavahemiku vältel. Kui Kui stabiilsust vaadeldakse mingi teise suuruse suhtes kui aeg, siis tuleb see suurus ära märkida. 62. Normaaltingimused