Roheline - raskem materjal (sõnaliigid, nimi-, tegu- ja omadussõna tähendus jne) Igal lauseliikmel oma värv. Ainsuse ja mitmuse tundmaõppimine. Oluline on, et üleminek ühelt materjalilt teisele toimuks lapse initsiatiivil. Arvutama õppimine. Kümnendsüsteemisisulise mõiste omandamine - ridvad, kolmeosalisestunnis mõisted üks, kaks, kolm jne. Numbrite õppimine 1 - 10.Liivapaberist numbrid. Sini-punaste ritvade ühendamine numbrikaartidega. Ühesuuruste jaotustega karbike 45 puust kepikese jaoks. Lapse ülesandeks on pulgakesi käega katsuda ja leida igale pulgale oma koht. Kuna mõiste "0" on lapsele tundmatu, alustatakse pulgakeste ladumist 1-ga tähistatud lahtrist. Harjutust sooritab õpetaja vaikides. Ta katsub pulka ja asetab pulgad arvu järgi lahtrisse. Mõni laps küsib õpetajalt, miks üks lahter tühjaks jäi. Õpetaja selgitab, et "0" tähistab seda, et midagi ei ole. Kui laps ei küsi, pole 0 mõistet
Klassi ette kutsutakse üks õpilane, kes näitab teistele arvukaarti, millel on ühe tahvlil kujutatud hul- ga elementide arv. Klass peab ära arvama, millise hulga elementi- de arvu klassi ees olev õpilane näitab. 2. Õpilased näitavad arvukaartidega arvu, mida õpetaja kirjeldab. Näiteks: „Ma mõtlesin ühe arvu, see arv on väiksem kui 5 ja suu- rem kui 3.” 3. Õpetaja näitab lastele pilti, millel on kujutatud hulk. Õpilased näitavad numbrikaartidega selle hulga elementide arvu. Mõistatusi Üks puu, viis haru? (Käsi) Selles tunnis lahendatakse 6. töö kogumikust „Arvuta” ning 5. ja 6. töö kogumikust „Iseseisvad tööd”. 28 Järgarvud Tööraamat lk 58 ja 59 Tunnis õpitakse tundma järgarvsõnu ja kirjutama järgarve. Esmalt vaadeldakse hulka, milles on kujundid järjestamata. Järjes- tamata hulgas ei ole võimalik öelda, milline kujund on esimene, tei- ne jne. Seega tuleb kujundid esmalt järjestada
Kui hakatakse numbreid õppima, siis õpetaja peab igasse vihikusse numbrid ette punktitama. Number ühe puhul kõige pealt sirged kriipsud ja kaldkriipsud, siis number 1. Number kahe puhul kaared, siis lained, siis alles 2. Enne numbrite õppimist on eelkursuse ajal mõttekas teha neidnumbrite eriosasid, et last ette harjutada. Kui laps on käeliselt jube nõrk ja oled enda arust teinud palju tööd ka eelkursuse ajal ja ta ikkagi ei suuda neid numbreid kirjutada, siis hakkab see laps laduma numbrikaartidega. Ka kolmandas klassis annad sellele lapsele, kes kirjutada ei oska, kätte numbrikaardid ja ta laob neid. On vaja teha ka tööplaan ära veerandi keskpaigaks esimeses klassis, seega pead selleks ajaks meelde jätma, mis tasemel keegi on . Et välja kujundada klassi üldiseloomustus on vaja iga lapse kohta iseloomustust. Eelkursuse ajal on vaja välja selgitada, kas laps tuleb kaasa klassi ainekavaga või ta vajab IAK-d. Seda igas klassis,
annaabi.ee 
