alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused u¨ha kasvanud ja sageli u¨letavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste "patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita u¨he v~oi teise keemilise vooluallika t¨uu¨bi headust. K~orgema summaarse pinge saamiseks v~oib alati u¨hendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V patareid sisaldavad t¨uu¨piliselt 6 elementi nullvoolupotentsiaaliga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse j¨a¨anud energiahul- gaga. Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Vooluallikate asendatavuse ja u¨hilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨uu¨piliselt 1,5 V v~oi selle kordne). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011
reaktsiooni võimet transportida elektrone läbi välise ahela. Mõõdetakse voltides 1V *C = 1J. G = -nFE; n – elementaarprotsessis üle kanduvate elektronide hul (mol); F – Faraday arv (1 mol elektronide laengu absoluutväärtus kulonites: 96485 C/mol; E – elemendi potentsiaal Nullvoolupotentsiaal. Kui element töötab pöörduvalt (st tegelikult elektrivool välist ahelat ei läbi), siis võrdub elemeni potentsiaal selle nullvoolupotentsiaaliga. Standardne nullvoolupotentsiaal (E0): G0 = -nFE0 Primaarpatarei – galvaanielement, millesse lähteained on suletud tootmisel. Kasutatakse üks kord, mille lõppedes “saab otsa”: Sekundaarpatarei – ehk aku on galvaanielement, mida peab enne kasutamist laadima. Kütuseelement – primaarpatarei, millesse lähteaineid saab pidevalt lisada. Sageli kasutavad kütuseelemendid põlevkütuseid (vesinik, metanool, metaan jne) Standardpotentsiaal
annaabi.ee 
