17. Täielikult konkureeriv firma saab lühiperioodil majanduskasumit, sest siis on tal mingi eelis (kas või kiirem olemine) ning hiljem tuleb samasse harru firmasid juurde. 18. Punktis, kus MC=AVC on sulgemispunkt. Kui hind langeb madalamale kui on minimaalne AVC, on firmal kasulikum tootmine lõpetada. 19. TKT pikal perioodil- Niipea kui hind hakkab langema, majanduskasum väheneb. Hind võrdub keskmise kogukuluga ning firmad teenivad nullmajanduskasumit. Firmad saavad üksnes normaalkasumit, sest konkurents surub nii hinna kui kulutused minimaalseks. 20. Monopol-mastaabiökonoomia(üksainus firma, olles turul suudab üksi toota väiksemate kuludega kui seda suudaks teha kaks turul olevat firmat loomulik monopol), sisenemisbarjäärid (patendid, suurus), kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle monopolilistlik konkurents- palju müüjaid tiheda konkurentsiga
Kui firma suurendab tootmismahtu üle optimaalse koguse Q*, siis MC > MR, st et täiendava toodanguühiku tootmiskulu on suurem kui täiendavast toodangu müügist saadav tulu, mille tulemusel kasum väheneb. Kui ATC > p, siis on keskmiselt iga toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu firma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firma nullmajanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit) Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega püsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras, kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata
annaabi.ee 
