KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus
Külm sõda Aafrika noored riigid sündisid väga halba ajastusse: iseseisvumine ja kujunemine külma sõja tingimustes tähendas, et rahvusvaheline poliitiline õhkkond pakkus vähe valikuid ja alternatiivse. Ka Aafrika jagunes ideoloogilisetesse mõjusfääridesse. Ideoloogiline polariseerumine ei soodustanud ka Aafrika ühtset kujunemist. Üleminek kolonialismilt iseseisvusele märkis konfliktide arvu suurenemist, Aafrika jaoks eriti 1960. aastad. Külm sõda soodustas igasuguste nukuvalitsuste ja militaarrežiimide tekkimist. Sõda hoidis Aafrikas kuumana strateegiliselt tähtsad mineraalressurssid (uraan, koobalt, nafta jms). NSV Liidu plaan oli jätta Lääs ilma strateegilistest ressurssidest: naftast Pärsia lahes ning mineraalressurssideset Kesk- ja Lõuna- Aafrikas. Nendeni pääsemiseks oli aga soodasim tee teha lepinguid noorte riikidega. Nende eesmärgid ja võitlused tekitasid nt Kongo kriisi või verise Angola sõja. Üleolekuolukorda muutus Suessi kriis 1956. a, mis
annaabi.ee 
