Seneca moraalikirjad Luciliusele
Milline pöörasus see on, kui
kõige kindlamal lastakse kaotsi minna! Rahuldugem sellega, mille oleme juba ammutanud, kui me ainult
aukliku hingega pole ammutanud, mis läbi laseb.
(6) Arvutult on näiteid nendest, kes pisaraid valamata matsid noorelt surnud lapsi, kes tuleriida juurest
läksid senatisse või mõnd riiklikku ametikohust täitma ning leidsid endile kohe muud tegevust. Ja seda
põhjendatult, sest esiteks on asjatu nukrutseda, kui nukrutsemisest mingit kasu pole, ja teiseks on
ülekohtune kaevata selle üle, mis ühele osaks saades kõigil ees seisab. Ja siis: rumal on ihates halada,
kui vahe kadunu ja ihkaja vahel on tilluke. Seda rahulikumad peame niisiis olema, et meil tuleb järgneda
neile, kelle oleme kaotanud. (7) Pane tähele tormava aja kiirust, mõtle selle jooksuraja lühidusele, mida
mööda ülikiiresti jookseme, jälgi seda inimsoo koguhulka, kelle ühe ja sama poole suunduvaid liikmeid
annaabi.ee 
