draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Natasa, vürst ja ta abikaasa. I vaatus. Noor vürst armub Natasasse, kuid vürst on sunnitud seisuse kohaselt abielluma. Natasa uputab end Dneprisse. Mölder kurvastatuna tütre sammust hullub ja kujutab, et on ronk (bass Saljapin). III. Natasa on vee all näkineidude kuninganna, sünnib tütar. IV. Maa peal. Vürst igatseb Natasat ja käib vee ääres nukrutsemas. Ronk hiilib ligi ja lükkab Dneprisse. Vürst upub. D. lõi uue ooperitüübi sotsiaalse mõttega psühholoogiline teadus Modest Mussorgski (1839-1881). Vene aadlik. Omas mõisa, kinkis vennale, kui see vabastab talupojad pärisorjusest. Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja "Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva
vana maja kurdab, et tema ahjudes ei põle enam tuli (,,Mahajäetud maja"). Luuletuses ,,Minu laul" paneb laps laulu sisse oma pere ja soovid. Õnnestunud on traditsioonilist unelaulutüüpi luuletus ,,Unelaul". Täiskasvanuid kõnetavad luuletused sisaldavad nukrat optimismi, mis annab Vilepi loomingule sügavama mõõtme. Sellisteks luuletusteks on näiteks luuletus ,,Pööningul", milles ema käib pööningul vanu asju katsumas ja nukrutsemas; luuletuses ,,Vanaema jutud" koob vanaema ,,mustritesse palve / minu mälestuste sisse / suve keset talve". Luulekogu teemad ei piirdu vaid inimestevaheliste suhetega: loodusest jutustavad luuletused ,,Sügisel" ja ,,Lumikelluke ja külmataat". Loomariigist on esindatud ämblik ja kärbes luuletuses ,,Albert ja Berta", tülitsevad kass ja koer luuletuses ,,Üks tüli" ning mutid ja rebane luuletuses ,,Mutionude vaidlus". Kui rebane välja arvata, siis esindab valik linnalapse faunat
Saabus kõige kohutavam aasta, sest midagi maas ei kasvanud ega tärganud. Zeus nägi, et peab ise asja käsile võtma. Zeus saatis ükshaaval jumalaid Demeteri juurde, et ta pahameelt hajutada, kui Demeter ei võtnud kedagi kuulda. D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde. Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti laskma, kuid ta palus, et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma. Hades pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad hobused otseteed Demeteri templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid üksteisele, mis
annaabi.ee 
