Luule loovtöö
Tunnen nüüd, et ükski lahkumine
ei saa lõplik olla iganes.
Nüüd, kus me ei kohtu, palun ainult ühte:
ära ole minu pärast kurb.
Sündida maailma on nii lihtne.
Sündimisest lihtsam veel on surm.
Luuletaja väljendas oma muretust ka sooviga, et sõber ei nukrutseks. Jääb mulje nagu
Jesseninil ei olnud mitte midagi kaotada ning enesetapp oleks üdini loomulik, tavaline
sündmus.
Kuid kaotusevalu väljendavad read: ,,Külm on kõrge taeva hele sära./ Tähelõõmad rinnas
lahtusid./ Keda armastasin, läksid ära./ Kõige lähemadki lahkusid." Maailm muutus
kalgimaks. Inimese kaotus teeb seest tühjaks, nagu seletab ka ,,Mälestus".
Laulus on tundeid kirjeldatud loodusmotiivide läbi: taevas on pilved ja lilled on pisaraid täis.
annaabi.ee 
