Referaat: Valgud
moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele. Kõigil
valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei moodustu ja nad jäävad
väljavenitatult niitjateks (fibrillaarseteks).
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul
räägitakse neljandat järku struktuurist (kvaternaarstruktuur).
Valgud võivad ühineda ka teiste orgaaniliste ainetega. Valgu kompleksi
nukleiinhappega nimetatakse nukleproteiiniks. Viimased on näiteks päristuumsete
organismide kõik kromosoomid. Lipiididega seostunud valke nimetatakse
lipoproteiinideks. Need kuuluvad rakumembraani koostisse. Membraanis esineb valke,
millega on liitunud oligosahhariidid. Selliseid ühendeid nimetatakse glükoproteiinideks.
Inimese veres on mitmesuguse struktuuriga valke. Vereplasma valgud globuliinid on
näiteks kerajad. Trombotsüütide valk fibrinogeen on aga niitja struktuuriga. Vere
annaabi.ee 
