Stuktuurne (küüned, karvad, kõõlused, suled) Kaitsefunktsioon (antikehad, verehüübimisvalgud) Varuaine (munavalge) Energeetiline – eraldub 17,6 kJ Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 6. Nukleiinhapte lühiiseloomustus Nukleiinhapped – biopolümeerid, mille monomeerik on nukleotiid. Nukleotiid koosneb fosfaatfühmast, suhkrujäägist (desoksüriboos, riboos) ja lämmastikalusest (A, U, G, C) . DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
DNA-s ja DNA-lt transkribeeritud informaatilises RNA-s. lihtsuse mõttes vaadeldakse ah-sid kui karboksüülhappeid, millel on lisaks aminorühm NH2. Enamus bioloogiliselt olulisi ahsid on alfa-ah. Aminohapete jaotus: hüdrofoobse kõrvalahelaga (vees ei lahustu), polaarse kõrvalahelada (C on seotud mõne polaarse elemendiga), laenguta kõrvalahelalised (ühelgi aatomil ei ole täislaengut), positiivse laenguga (kui pH 7 siis pos laeng), 4. Nukleiinhapte lühiiseloomustus. Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine. Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kaht tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Seega on ka kahte tüüpi monomeere- desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid. DNA ja RNA süntees toimub
Süsinik 50 Peamine raku koostisosa CO2 Raku ja rakus oleva vee koostisosa; H2O, orgaanilised ained, Hapnik 20 O2 on aeroobsel hingamisel CO2 ja O2 elektronide aktseptor Amino- ja nukleiinhapte, NH3, NO3, orgaanilised Lämmastik 14 nukleotiidide ja koensüümide ained ja N2 koostisosa H2O, orgaanilised Orgaaniliste ainete ja vee peamine Vesinik 8 ühendid, H2 koostisosa Nukleiinhappe, nukleotiidide,
annaabi.ee 
