See on nähtav või nähtamatu takistus, mida tavalistes oludes ei olevõimalik ületada. Piir võib olla sild, meri, õuevärav, metsapiir. Ühel pool piiri on turvaline ja kindel, teisel pool mitte. SÜNDMUSED Sündmus tähendab tegelase liikumist ühest kohast teise ehk seda, kui tegelane ületab piiri, siirdub ühest tekstiruumist teise. Piiriületamisel peab midagi juhtuma, võib tekkida konflikt. Sündmuste jada võib viia olukorra halvenemisele või paranemisele. (Nt "Nukitsamehes" on piiriületajad Iti ja Kusti, kes turvaliselt kodust eksivad metsa ja siis algabki sündmustejada) Need, kes piire ületavad, ongi enamasti teose kangelased. Süzeetud on sellised tekstid, kus sündmusi pole (tarbetekstid). Süzeelistes tekstides toimub liikumine erinevate tekstiruumide vahel. Sellistes tekstides on alati mingi põhimõtteline vastuolu (rikkad vaesed, sõbrad vaenlased, haritud harimatud, ahned lahked jne). Loo
meeleolurikas, algusest lõpuni kaasakiskuva sündmustikuga. Kasvatuslikud ideedki on olemas, kuigi need on esitatud mõnikord veidi varjatult. Kogu lugu on kirjanikul esitatud lihtsalt, lapsepäraselt ja huumoriga. Tegelased on isiksused omaette: ei õde ega vend omavahel, aga ka mitte metsaeide peret pole iseloomustatud ühetaolisena. Kõige põnevam on aga nimitegelane ise, sarvemuksudega armas-naljakas metsapoiss, kes koos lastega tallu tuleb ja lõpuks igapidi normaalseks poisiks muutub. ,,Nukitsamehes" on tuntavad sümbolistlik-impressionistlikud otsingud on lisanud muinasjutule mitut tõlgendamisvõimalust. See on taganud aktuaalse huvi teose vastu ka tänapäeval. Kõigest jookseb läbi headuse ja kurjuse vastandamine koos kustumatu lootusega headuse võidusse. ,,Lauka poiste ootamatu teekond" (1925) Analüüs: see on omalaadne paralleel Iti ja Kusti nii-öelda ootamatu teekonnaloole, kuid seejuures omatigi realistlik jutt maapoiste äpardustest. Nagu
annaabi.ee 
