Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku
KESKAEGSED RELVAD JA SÕJANDUS 25. 29. AUGUST 2009 EKSAM Kontakt ain.mä[email protected] Ajavahemik 13. 16. sajand. Peamiselt eesti kohta aga ka lääne ja ida naabrite kohta. Selleks ajaks, kui välja kujunes täis raudrüü, siis enam rüütlid tavaliselt lahingutes enam eriti ei osalenud. Rohkem oli piiramisi ja rüüsteretki, selliseid välilahinguid kahe ratsaväe vahel oli tunduvalt vähem. Ka tänapäeva arvutimängud võivad asju sassi ajada, sest seal on relvi ja vahendeid, mis alles nüüd spetsiaalselt välja mõeldud ja pole kunagi eksisteerinud, kuid see või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. ...
Lihavõttesaar Hedwig Niemann 8.A Lihavõttesaare üldandmed o Asukoht:Tsiilile kuuluv saar Vaikses Ookeanis o Pindala:163,6km² o Elanike arv:3791(2002.aasta andmetel) o Halduskeskus:Hanga Roa o Ingliskeelne nimetus:Easter Island o Rapanuikeelne nimetus: o Rapa nui Lihavõttesaare geoloogia Lihavõttesaar on vulkaaniline kõrge saar mis koosneb peamiselt kolmest väljasurnud vulkaanist.Teravaka,mille kõrgus on 507 meetrit maapinnast,moodustab enamiku saarest, kui samalajal teised kaks vulkaani Poike ja Rano Kau moodustavad ida ja lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks.
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad
HEIDEROTI ÕPETUS Võtan villaheide ja nr.4 heegelnõela. Liiga jämeda heegelnõelaga on siukest pisikest asja pigem halb teha. Kõigepealt teen nii pika õhksilmustest keti, et see ringina on lahedalt ümber näpu (minul oli nii 8-9 silmust) Ühendan selle ringiks ja heegeldan ringiratast sobiva kõrguseni. Siis kahandan kokku ja lõpetan. Peidan heideotsad. Nüüd heegeldan kõrvad: Nüüd heegelda samal ringsel kombel nina-nui. Nina õmblen külge vähe tugevama asjaga - niidi või villase lõngaga. Kui nina küljes, siis jämedama lõngaga õmblen-tikin- mässin ninaotsa. Nina alla tikin valge lõngaga 2 hammast ja roosa keeleotsa. Silmad on pärlitest. Saba heegeldan tavalise ahelsilmusketi tavalise halli villase lõngaga (võtan kahekordselt, nii tundub paras) - siis jääb peenike, nagu rotisaba. Heie on liiga jäme roti sabaks
(LOOM) 8. Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM) 9. Istub kui isand, tolmab kui tont? (MAJA OSA) 10. Keha kerge kepike, pea suur saunake?(KÖÖGIVILI) 11. Missugused jalad ei kõnni?(TAIM) 1 9 2 4 7 10 11 6 3 8 VARIANT C 1. Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?(LOOM) 2. Roheline mehike, rohelised jalad?(PUTUKAS) 3. Üks hani, neli nina?(ASI) 4. Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas?(METSASAADUS) 5. Nutab kui laps, ulub kui koer?(ILM) 6. Kõrvetab, aga ei pane põlema?(TAIM) 7. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata?(KÖÖGIVILI) 8. Liigub, kiigub, aga paigast ei saa?(TAIM) 9. Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?(LOOM) 10. Üks hani, kaks kaela?(RIIDE ESE) 11
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned
Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
rüütlid. See oli raiumise relv, millel oli lühike vars.Varasemad mõõgad olid ühtlaselt laiad ja ots ei olnud eriti terav. Rauatöötluse arenguga arenesid ka mõõgad. Põhiosaks on mõõgal tera. See puudeti pikaks, tugevaks ja painduvaks. Mõõk peeti tihti vaba mehe tunnuseks. Üha populaarsemaks said sõjanuiad, mis olid eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata. Nui on keskmise varrega relv, millel on olnud mitu funktsiooni. Seda on kasutatud nii löömiseks kui ka viskamiseks. Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol. Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud
Sõjakirves on kavandatud täielikult võitluses kasutamiseks, ehk heitmiseks, uimastamiseks ja ka tavaründeks. Sõjakirvest hoitakse üldiselt ainult ühes käes, kuna teised relvad, nagu nuiad ja mõõgad, on rohkem kahes käes hoitavad, seega on sõjakirves tehtud mugavaks nii hoidmiseks ja heitmiseks ja muudeks sõjalisteks otstarbeteks. Pilt 1.4 Tüüpiline keskaja sõjakirves Üheks tuntuimaks sõjas kasutatavaid külmrelvi oli ka nui. Nuiasi oli mitmeid tüüpe, näiteks kettnui, mis koosnes pulgast, mille külge oli seotud kett koos kuuliga, mis on ogaline. Või siis oli ka oganui, see oli tavaline nui, mille varre otsas oli kuul, või ruut, või mõni muu kuju, mis oli kaetud ogadega. Nui oli kõikidest külmrelvadest, üks parimaid oimestus relv. Sellega piisas üks täpne löök, vastu vastase pead ja vastane oligi oimetu. Pilt 1.5 Keskaja sõjanui
harilikult mitu tera, nii siledat kui ka sakilist, mille abil saab viilutada, ribastada või sakiliseks lõigata väga paljusid toiduaineid. Lõikuri kasutamise eeliseks on täpne ja korrapärane tulemus ning noaga võrreldes üllatav kiirus. Kõige parem on lõikuriga töödelda suuri koguseid, nii ei ületa vahendi kokkupanekuks, lahtivõtmiseks ja pesemiseks kuluv aeg lõikamisel võidetud minuteid. Uhmer ja nui Enne elektri ja köögikombainide toodud revolutsiooni köögitöödes kasutati toiduainete peenestamiseks, jahvatamiseks ja püreestamiseks uhmrit ja nuia. Ajatu töövahend koosneb kausikujulisest uhmrist, millesse toiduained pannakse, ning kurikakujulisest nuiast nende peenestamiseks. Uhmrid on erineva kuju ja suurusega, alates peopesasuurustest portselankausikestest kuni mahukate marmorist või puust anumate ja massiivsete
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
The Easter Island Made by: Käty Kivirand Studygroup: MY08 Supervisor: Lugina Olga Easter Island(Rapa Nui, Spanish: Isla de Pascua) is a Polynesian island in the southeastern Pacific Ocean, at the southeastern most point of the Polynesian triangle. Easter Island is one of the most remote islands on Earth. Easter Island is only 15 miles long and 10 miles wide. The Polynesian Triangle is a region of the Pacific Ocean anchored by three island groups: Hawaii, Easter Island and New Zealand, often used as a simple way to define what constitutes Polynesia. The island has an area of 163.6 km2.
põhjasaaremaal tootmiskeskused.).Kauplemine-toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus, kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla kärajad, inimesed olid arvatavasti varanduslikult ebavõrdsed. Naise posit kõrge. Vastastikused röövretked, malevas:odad,sõjakirved, nui,mõõk rõngassärk. Rajati ringvale, linnuseid. Sugulasrahvastega saadi hästi läbi.
S Sauer 38H – SFH 18 – SIG P230 – Suomi – SWG 41 Z ZU-32-2 W Walther P38 – Walther PP – Walther PPK Külmrelv on relv, mille kasutamisel ei toimu põlemist või plahvatust nagu näiteks püssirohuga töötavateö relvadel. Külmrelvade alla kuuluvad lähivõitlusrelvad mida kasutatakse löömiseks, torkamiseks, lõikamiseks või raiumiseks ning laske- ja heiterelvad, mis ei kasuta püssirohtu või muid lõhkeaineid. Külmrelvad on näiteks oda, mõõk, pistoda, nuga, nui, kirves, vibu. Kokkuvõte Relvi on palju ning erinevaid, need jagunevad külmrelvadeks ja tulirelvadeks. Relvad ei tapa inimesi vaid inimene tapab inimest. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Relv http://et.wikipedia.org/wiki/Tulirelvade_loend
Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eeliseid Relvastus · Väga tähtis, sellest sõltus palju. · Turviste ja korralike relvadeta talupojegadel ei olnud lootust hästivarustatud rüütlisalga vastu saada (tähtis ka väljaõpe). · Rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. · Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika). · Kirved hakkasid populaarseks muutuma, kuna nende raske labaga võis plaatrüüst läbi lüüa
Demokraatia või diktatuur maailm II Maailmasõja eelõhtul arutlus Selles arutluses näitan ma demokraatia ja diktatuuri negatiivseid ning positiivseid pooli, millest sai alguse II Maailmasõda ning mis oleks saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Ma ühtin tä...
kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Oda oli määratud löögi jaoks, selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Rüütli relvastusse kuulusid veel nui ja sõjakirves. Nui oli eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata (kes mõõga haarab, see selle läbi sureb). Rüütli kaitserüü koosnes soomusrüüst, rõngassärgist, kiivrist, metallkinnastest ja -saabastest. Kiiver XI sajandil oli ilma tervikliku näokaitseta, oli vaid ninakaitse. XIII sajandiks kattis kiiver ka rüütli näo, jäid vaid silmapilud ja hingamisaugud. XIII sajandi rüütel oli üleni kaetud rüüga mis ei jätnud vabaks ühtegi kohta kehal.
sõber" ning see teeb seest soojaks nähes ning olles kindel, et selle lapsega ei juhtu midagi, kui ta kõrval selline valvur on. Heale meeleolule annab muidugi juurde ka suvine miljöö oma erksate, rõõmsate värvidega. "Herakles toob Kerberose põrguväravast" Köler maalis "Herakles toob Kerberose põrguväravast" 1855. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil on kujutatud vaid ühe karusnahaga kaetud Heraklest, kellel ühes käes on nui ning teise käega hoiab ta kolmepealisel Kerberosel turjast kinni. Kerberos paistab tugevalt vastu hakkavat, kuid Heraklese jõud tundub temast kergelt üle olevat. Miljöö järgi võib öelda, et nad on kohe väljumas põrgust, sest nende taga on ümbrus maalitud väga põrgulikes värvides, kuid Heraklese kehale paistab eespoolt peale ere, kollane valgus, mis saab märkida kas põrgu lõppu või sada korda kuumemat põrgut. Kaljude värvimuutus punasest naturaalseks siniseks annab
Tsiili Triin, Säde Geograafiline asend Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km². https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatak...
l,lEutaq*tuq gVour.rStooNrTEoec(N )tr Sd-ue €er)Jsvr.:sef) OsoptR,((l(r^.tf(n vvqrltqfu*t't' ruse^'a^.,toovj{qoer"-u - Qvc&,.'*i-k **Y^.:H*r.^,^- *"*r**, -o^'". *l(u&-e-.rau.o''bvtogru'tpcal ffi cccwax ,}4,}t1r.) Lc"Uqurbtr,h^ nui^Jsri V'Fttsccdo"oX*, Lffte:cila*u*cfu *y: ffi*ffi;t;x'lrs;# ertc^-r't4t*^'Jtn* n!/r8ureie4' .o,*'ct!,u* .r^i.^ir,j,^ .* ., '*U,ll'o;ttt ...
näljutamine, kuid need ei garanteerinud sugugi alati edukat piiramist. Alles kahurite arenguga (kui nad muutusid kergemateks, liikuvamateks ja oli võimalik lasta raudkuule) sai kindluse müürid kiiresti puruks pommitada ja nad seejärel vallutada. 14.saj. esimesel poole rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks kasutati erinevaid piinamisriistu:piinapinki (inimene oli seotud lavatsi külge jalgu-ning käsipidi ja nööre pingutati pidevalt), ogatool (ohver seoti tooli külge,mis oli üleni kaetud
Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik Kogukonna kaitseobjekt Malev- maakonna sõjaline üksus Rüüsteretked naaberküladele Sõjarelvad: nui, kilp, vibu 11. Millised olid eestlaste muinasusundid? Animism- loodususund Pilt 4. Valjala ringvall ehk maalinnus Vägi Juustes, küüntes, hammastes, amulettides Sõnas ja loitsudes Nt orjadelt lõigati juukseid ära, sest usuti, et nendes oli vägi
aktsepteerimast, et tegemist on diplomaatilise kotiga, ega lubanud seda läbi, kui seda ei avata. Diplomaat protesteeris, kuid viis kasti tagasi diplomaatilisse esindusse. Nüüd pandi kast diplomaatilise auto peale ja ületati piiri ilma probleemideta. Hiljem esitas Arkaadia protestinoodi ja süüdistas Utoopiat diplomaatilise õiguse elementaarsete reeglite rikkumises. Jane Doe ja Rober Jones paigutati kinnipidamisasutusse, mida opereeris eraõiguslik turvafirma Nui. John Smith nõudis, et mõlemad kinnipeetavad tunnistaksid avalikult, et nad on nii tema kui ka Arkaadia praeguse režiimi suhtes põhjendamatult kriitikat teinud, ning et nad kutsuksid välismaale põgenenud arkaadialasi üles lõpetama häbistavad demonstratsioonid ja pöörduma kodumaale. Kuna kinnipeetavad ei allunud nõudmistele ja kinnipidamisasutuse juht tahtis olla võimulolijatele meelt mööda, siis otsustas ta kasutada
8 9 10 11 12 1. Laskemoon (ainsuses) 2. Politseiniku riietus ehk ... 3. Politsei kes ohjab rahvarahutusi 4. Sõltuvust tekitavad ained 5. Raal ehk ... 6. Süüdimõistetud kurjategijad viiakse 7. Maja kus hoitakse arestituid 8. Politseinike nui 9. Auto hoidmise koht 10. Kätele pandavad rauad 11. Teenistusrelv 12. kiireim politsei sõiduvahend 1 P A D R U N 2 V O R M 3 M Ä R U L I P O L I T S E I 4 N A R K O O T I K U M I D
Hernehirmutis ütles, et neil ei ole aega rääkida ja et Merili peab edasi minema, sest koidikul aetakse külastajad Allmaailmast minema. Ta hoitas Merilit ka Lepekite suhtes, olendid kes elavad Allmaailmas ja on vaenuliked teiste elanike suhtes. Nende sõnadega läks Merili edasi oma ema otsima. Merilin läks edasi. Ümber tema lendasid ringi säravad liblikad ja haldjad. Lõpuks ta kohtas kahte olevust. Üks nägi välja nagu roheline päkapikk ilma mütsita ja nui käes ning teine nägi välja nagu kahe silmaga taim mis kõnnib oma juurtel. Ootamatult hüppasid nad õhku ja hakkasid Merilini ründama, kuid Hernehirmutis päästis ta õigel ajal. Hernehirmutis käskis Merilil enda käsi tõsta. Ta ei saanud aru mis toimub, kuid tegi nagu öeldud ja Lepekite hingejõud lendas tema mantlisse. Järgneva tee jooksul ta õnneks neid rohkem ei märganud. Värsti jõudis ta aasale, kus ta märkas oma ema.
ja nende, kes on suured ja tugevad. Vanamehele meeldis põisi söövaid kilpkonni vaadata ja talle meeldis pärast tormi rannas kõndides põite peale astuda, kuulata nende tuhmi plaksatust oma korpas jalataldade all. Aga vanamees mõtles: Ka minul on säärane süda ja minu käed ja jalad on nagu kilpkonnal. Poiss kirjeldab esimest kalalkäiku vanamehega: «Mul on meeles, kuidas saba laksus ja peksis ja pink katki raksatas ja nui muudkui käis. Mul on meeles, et sa lükkasid minu ninasse, kus olid märjad soritud liinid, ja kogu paat võbises ja sa tagusid teda nuiaga, nagu oleks kirves vastu puutüve lajatanud, ja igal pool minu ümber oli magusat verelõhna.» Vanamehe kodu/elamise kirjeldus: Mast oli peaaegu niisama pikk kui vanamehe eluaseme ainus ruum. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano'ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal
Seinakonstruktsiooni betooni tihendamine. Samad põhimõtted kehtivad ka postidele. 4.2.Horisontaalkonstruktsioonide tihendamine · Vibraatori suurus valitakse alati vastavalt objekti mõõtudele. · Vibreeritakse 1,5 - 2 m kaugusel valukohast · Vibraatorit ei kasutata betooni teisaldamiseks. · Nuia normaalasend on vertikaalne, õhematel plaatidel (<250 mm) võib kaldenurk olla maksimaalselt 45 º. Horisontaalasendis nui ei tihenda, vaid põhjustab kihistumist. · Vibreerimisaeg peab olema piisav, aga mitte liiga pikk: sobiv aeg 250 mm plaadile on 10 s. 8 TTK · Kui betoneeritakse mitme kihina, siis lastakse nuial vajuda oma raskusega läbi tihendatava kihi alumisse kihti vähemalt 200 mm. · Tihendatakse korrapäraselt 400...600 mm ruutudes. Betooni süstemaatiline tihendamine
Keskaja sõjarelvastus Keskaegsed relvad jagunevad ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest ...
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd sa nende asjadega teha saad, mis sul hakkame õhtust sööma." on."
Tehniliste erialade osakond Betoon Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: BETOONISEGU TRANSPORTIMINE Üldosa Õigesti valitud koostisega betoonisegu on homogeenne seotud mass, milles jäme täitematerjal (killustik või kruus) on tsementmördis ühtlaselt jaotunud. Segu jääb homogeenseks, kui tema laadimine ja transportimine toimub vastavate nõuete kohaselt. Vastasel juhul betoonisegu kihistub raskemad osad (kruus või killustik) vajuvad põhja, segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et bet...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Mihkel Pari 18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses Uurimistöö Juhendaja: professor Janno Reiljan Tartu 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses..................................................................................................4 Kokkuvõte........................................................................................................
Gümnaasium ...................... klass TAHITI Referaat Juhendaja õpetaja ......... 2009 Sissejuhatus. Tahiti on maaliline saar Prantsuse Polüneesias. Tänu oma imeilusale loodusele ja võrratule rannale võib teda pidada täielikuks paradiisisaareks. Valisin selle referaadi teema, kuna soovisin rohkem teada saada sellest kaunist saarest, mida olin varem korduvalt piltidel näinud. Kunagi lugesin ka ühte blogi, kus kirjeldati Tahitit nii kaasakiskuvalt, et tekkis soov isegi seda saart oma silmaga näha. Seniks rahuldun aga selle referaadi koostamisega. 2 Nagu juba eelnevalt mainisin, asub Tahiti Polüneesias. Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus. Tahiti suuruseks arvestatakse lig...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, ses...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis vanamehelt, kas ta vähemalt ei võiks vanamehele õlu välja teha. Santiago nõustus. Teised kalamehed tegid ta kulul nalja, kuid see ei häirinud Santiagot. Kui vanamees õlut rüüpas, küsis poiss, kas ta ei võiks vanamehele homseks sardiine püüda, kuid Santiago keelus, ses...
kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja peenema "nuiaga". Miks on hundinuia nimi "hundinui"? Tema nimigi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on "hundikarva", see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline. See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu "nuia", mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta
U = IR . Kuna voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides on sama väärtusega, siis on pinge suurem selle juhi otstel, mille takistus on suurem. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pingekõikide juhtide otstel sama väärtusega. Tähistades juhtide arvu vooluringis tähega n ja pinge suvalise juhi otstel Ui, võib eelneva seose kirjutada kujul U = nUi Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistuse arvutamiseks tuletama meelde , et juhi takistus sõltub juhi pikkusest. Mida pikem on juht , seda suurem on selle takistus. Ühendades mitu juhti jadamisi, saaksime nagu uue juhi, mis on pikem igast üksikust juhist. Loomulikult on sellise juhi takistus suurem ka iga jadasse ühendatud juhi takistusest. Mõõtmistest selgub, et jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga.
VANA-ANTSLA KUTSEKESKOOL KIVI-JA BETOON KONSTRUKTSOONIDE EHITUS ARLET PÕDER ÖKOMAJAD Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ÖKOMAJA......................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib...
tuli kasutusele kasutusele amb ja rõngasärgist sai raudrüü. Keskaegne relvastus Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV sajandi I poole rüütel kasutas kaitse- ja ründerelvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer Kaitserelvadest põhilisemad olid kiiver ja kilp. XIV sajandil oli keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. XIV sajandi algul arenes sellest plaatvest Sellest sõltuvalt olid muutunud ka ründerelvad: üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid Need olid plaatrüü vastu kasutamiseks väga head oma raskuskeskme tõttu. Samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) tähendab, et nad absorbeerivad valgust. Nende spektrid piirduvad 400-700 nanomeetri juures. Kui proovis on rohkem kui üks spetsiifiline karotenoid, siis neeldumisspektrid muutuvad. Töö käik Töö käik koosneb kahest osast: karotenoidide isoleerimine ja neeldusspektri võtmine ja analüüs. Karotenoidide isoleerimine Vajalikud töö vahendid: uhmer, nui, tehniline kaal, väike kaaluklaas, riiv, 50 ml mõõtesilinder, lehter, kuiv filterpaber, lusikas Vajalikud ained: tükk porgandit (0,5-2,0 g), Na2SO4, liiva, heptaani 1. Võtta tükk porgandit, ja riivida 0,5-0,6 grammi väiksesse kaaluklaasi. 2. Kvantitatiivselt üle viia riivitud porgand uhmrisse ja lisada natukene liiva. 3. Uhmri nuiaga hõõruda segu ühtlaseks massiks. 4. Lisada Na2SO4 soola samal ajal segades massi kuni lõpuks on vesi seotud ja mass näeb
suuri lihasuutäisi neelata. [3] ANKÜLOSAURUS Viimane ja suurim tankitaolistest soomustatud dinosaurustest, Ankülosaurus (tähendades "sitke roomaja"), oli hästi kaitstud suurte lihasööjate eest. Tema külgi kaitsesid suured luised plaadid, millel olid tõenäoliselt lisaks veel sarvelaadne kate. Kolju oli jäme, kahe terava sarvepaariga pea taga. Selgroolüli sabapoolne osa olid sitke nagu hokikepi vars, samas kui saba ise oli painduv. Saba otsas oli suur kondine nui, mis võis olla hävitavaks kaitserelvaks ründavate kiskjate vastu. Ankülosauruse kolju analüüs viitab sellele, et kõige arenenum ajuosa oli pühendatud lõhnatajule [3] BRACHIOSAURUS Saanud nime oma esijalgade suurte luude järgi oli Brachiosaurus hiiglaslik sauropood, üks suurimaid täieliku skeleti järgi teadaolevaid dinosauruseid. Brachiosaurus oli üle 10 meetri pikk, ninaotsast sabaotsani 22 meetrit pikk ja kaalus umbes 80 tonni. Brachiosaurus oli
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. · Nui (lk 585) - Nui on vahend materiaalse objekti pinna löömiseks, tampimiseks või tagumiseks võimaliku eesmärgiga objekt lömastada, purustada, pehmendada, peenendada, vormida vms. Nui oli inimese üks esimesi tööriistu ja relvi. Nuia töö eesmärgiks on olnud tavaliselt objekti mõjutamine objekti pinna mõjutamise kaudu, mitte objekti penetratsioon (vrd. kirves). Nuial ja vasaral on sarnane ehitus, tööpõhimõte ja funktsioon.
Ja jõudis kuningatütre juurde. Nad tulid koos kaldale, kuningas maksis kolm korda rohkem kui lubatud aga putukas rääkis mehele et too ei tohi sinna kauaks jääda kuna ta on veel noor ja terve elu ees. Märsi võttis ta kaasa. Läksid teele. Putukas ütles et ta endale tappepuus nuia mis märsi sisse mahtus et seltsimehed olid linnas rääkinud kuidas nad süüa said ja nüüd tahetakse seda varastada. Järgmisel päeval oligi nii kümme mees kargas kallale aga nui lõi kõik sodiks. Hiljem jõudis külasse kus oli pidu. Putukas rääkis et ta peab ühe neiu kellel on paks kaelapael tantsima kutsuma ja kõige kiirema keerutamise ajal selle katki tegema. Seda ta tegi ja tüdruk oli kadunud. Üks mees jooksis talle järgi ja teine järgi talle. Mees läks ööpaika otsima kui kuulis et keegi on ta taga ja see oli sama putukas et ainult mehe kujuga. See naine oli tema vaenlane kes ta kivisisse pani. Hommikul
Sellel oli samuti väga suur läbistusjõud. Vibukaare tõmbejõud oli ligikaudu 60 kg. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast. Pistoda muutus 14. saj. populaarseks , sest seda võis kergesti plaatide vahele torgata ja nii vastase surmata. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: Lühike vars - mõõk, pistoda (võib öelda ka käepidemega relvad) Keskmine vars - kirves, vasar, nui : Varre pikkus kuni 1m. Pikk vars - Oda, Hellebard, Piik : Varre pikkus kuni 2 meetrit. Kaugrelvad jaotatakse ka kolmeks. Viskerelvad - Ling, Viskeoda Mehaanilised laskerelvad - Vibu, Amb Tulirelvad - Püssid, Suurtükid. Kirjeldatud relvade rohkus näitab selgelt, et rüütlil oli tõepoolest vaja relvakandjat. Et erinevad relvad olid kasulikumad erinevate kaitserüüde vastu, siis pidi rüütel tõenäoliselt relvi ka vahetama:
Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse ju...
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepu...
2 1. Relvastus Keskaegsed relvad jagunesid kaitse -ja ründerelvadeks. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV saj. I poole rüütel kasutas mitmeid relvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid kiiver ja kilp. Pead on alati oluline kaitsta, sellepärast on ka tänapäeva sõduritel kiiver ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. 1.1 Ründerelvastus XIV sajandil oli keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü, XIV saj. algul arenes sellest plaatvest. Sellest sõltuvalt olid muutunud ka ründerelvad: üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks Hiina poliitilises süsteemis on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
