võtmiseni. Siiski püsis akt jõus kuni Vene keisririigi lagunemiseni.*23 Käesoleva artikli teiseks uurimisobjektiks on uus nuhtlusseadustik (UNS) („Уголовное уложение“), mille projekt valmis 1895. aastaks ja mille tsaar Nikolai II kinnitas 22. märtsil 1903.*24 See aga ei tähen- danud, et UNS oleks kohe kehtima hakanud, vaid tsaar lubas edaspidi teada anda, millal uus kriminaal- seadustik kehtima hakkab.*25 Uut nuhtlusseadustikku ei kehtestatud kunagi tervenisti. Tsaar kehtestas uue seadustiku osaliselt mitme eri aktiga, mis puudutasid vaid riigivastaseid süütegusid*26, usuvastaseid süütegusid*27, salakaubandusega seotud süütegusid*28, prostitutsiooni ja naistekaubandusega seotud süütegusid*29 ning autoriõiguste vastaseid süütegusid.*30 1906. aastal jõustunud usuvastaseid süütegusid reguleerivad koosseisud olid muudetud ja viidud kooskõlla 17. aprilli 1905. a ususallivuse manifestiga („Об
saj alguses keeleuuendus (J.Aavik) + keelekorraldusliikumine (J.V. Veski). 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid K.F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-seadustiku, tsiviilkohtuseadustiku ning tsiviilseadustiku omad. Juriidiliste oskussõnade komisjoni töö kokkuvõttena ja edasiarendusena ilmus 1934. a "Õigusteaduse sõnastik". Selles sisaldus alates 1920ndatest tehtud töö vili. Seisti valiku ees kas minna lihtsama vastupanu teed ja võtta oskussõnu üle rahvusvahelisest pagasist või luua oma, eesti keelele tuginev terminisüsteem. Esimene, lihtsam viis tähendas -
Ka algas 1920ndatel õigussõnavara põhjalik uuendamine. 1920. moodustas Tartu Õigusteadlaste Selts oskussõnade komisjoni, kuhu kuulusid F. Karlson ja J. V. Veski - need kaks meest kandsid põhiraskust emakeelse õigussõnavara väljakujundamisel. Alguses võeti ette nuhtlusseadustik, kuid siis otsustati, et tuleks ette võtta ka teiste õigusharude sõnavara. Oskussõnade loetelud avaldati ajakirjas Õigus. Kõigepealt ilmus siis nuhtlusseadustikku puudatavad oskussõnad, siis kriminaalkohtu-seadustiku, tsiviilkohtuseadustiku ning tsiviilseadustiku omad Õiguskeele kujundamisel tehti 1920-1930ndatel ära suur töö. Esmakordselt läheneti probleemile konstruktiivselt, täie jõu ja tahtmisega. Õiguskeeles kinnistusid terminoloogias üldkehtivad põhimõtted, mis väljendusid järgmiste asjaoludena: 1) Terminiloome oli avalik- selles võisid osaleda kõik asjast huvitatud
annaabi.ee 
