Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941 kohtusid Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill
Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik Domino teooria, st. kommunistid tuli peatada Aasias 1960 alates paindlik reageerimine st. kommunistidele tuleb anda vastulöök pidades kohalikke sõdu 1970 aastail paranesid USA suhted NSVLiga st. Pingelõdvendus 1980 I poolaastal teravnes vastasseis NSVLiga, tehti suuri sõjalisi kulutusi b) sisepoliitilsed probleemid: hirm kommunismi levimise ees viis makartismini st. Vasakpoolsete ja liberaalsete ühiskonna tegelaste tagakiusmiseni 1950. aastate algul mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest 1960 aastail, mida juhtis M.L. King 7. Nimeta Saksamaa lõhenemise põhjused! Külmsõda Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Berliini blokaad 8
Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA hakkas parandama suhteid NSVL ja Hiinaga.
1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3. MRP maailma taustal, Eesti, salaprotokoll Selleks, et Saksamaa saaks vabad käed Lääne-Euroopas sõdimiseks, oli vaja kokkulepet NSVLiga. Aprillis 1939 NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa läbirääkimised, mis jooksid ummikusse (NSVL soovis läbi Lääne-Euroopa (Rumeenia ja Poola) maade saada läbimarssi, aga Inglismaa ja Prantsusmaa ei saanud seda lubada). Selle tulemusena hakkas NSVL läbirääkimisi pidama Saksamaaga. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis nägi ette, et NSVL ja Saksamaa ei alusta omavahelist sõjategevust
levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest hingetõmbehetke ja seepärast parandati suhteid. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll. Anvar Sadat Egiptuse sõjaväelane ja president (7081). Camp Davidi rahu 1979
1 miljon sõdurit ja tuhandeid tanke.Nagu Talvesõjast selgus,siis hirm oli asjata,kuid selleks ajaks oli Eesti jaoks midagi ette võtta juba hilja,sest 10000 punaarmeelast oli juba oma positsioonid kindlustanud hoolimata sellest,et oli just septembris 1939a. allkirjastatud vastastikuse abistamise leping ametlikult lubanud paljude asjade hulgas Eestile säilitada iseseisvust.Ja veel viimasel Iseseisvuspäeva tähistamisel olid meie riigipead uhked eestlaste otsuse üle milleks oli NSVLiga koostöö tegemine. Suurt rolli iseseisvuse kaotamises mängis ka Eesti sattumine 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni,kuna Rootsi ja Soomega olid suhted halvenenud ja Inglisma,Prantsusmaa ning teised lääneriigid olid hõivatud Hitleri ohjeldamisega- Seega, võimaliku sõja korral ei oleks olnud abi oodata peaaegu kuskilt.Lisaks oli Saksamaa ja NSVLi vahel sõlmitud MRP jätnud Balti riigid viimase mõjusfääri.
kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Eestis viljeles sots.realismi Jakobson, Smuul, Leberecht. Kultuuriajakirjandus: - endise nime all jäi ilmuma ,,Looming" - ,,Varamu" ,,Viisnurk", mis tutvustas NSVL rahvaste kirjandust - ,,Sirp ja Vasar" hakkas ilmuma 1945 Eesti kirjanikud: Eestisse jäid need, kes - läksid sotsialismiideedega kaasa (Vares-Barbarus, Semper, Jakobson) - ei jõudnud NSVLiga kompromissile, vaikisid (Alver, Masing) - Kirjanike Liidust väljaheidetud (Tuglas, Semper, Merilaas, Sang, Raudsepp) Eesti kirjandus teispool piiri: 1944 lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. Algul mindi põhiliselt: - Rootsi (Under, Suits, Visnapuu, Gailit, Kangro) - Saksamaale Pärast mindi edasi: - Kanadasse (Viirlaid) - USA (Visnapuu) - Inglismaale - Austraaliasse Pagulaskirjandus algul tehti Saksa põgenikelaagrites, hiljem Rootsis. See
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
inflatsiooni (trükitakse juurde uut paberraha, mis hiljem taas käibelt korjatakse), toimub sotsiaalhoolekandesüsteemi uuendamine ning vabatahtlikult põllumajandusliku tootmise vähendamine (kahjum subsideeriti). Enne majanduskriisi oli 23 000 panka, Roosevelti võimuletulekuks 19 000. Oma esimesel võimuloleku päeval sulges ta kõik pangad. Roosevelt sõlmib diplomaatilised suhted NSVLiga, 1935 kuulutatakse välja neutraliteedipoliitika.
Prant.põhjapoolse osa hõivamine toimus kiiresti ja Pr uus valitsus otsustas minna rahuläbirääkimistele Saksamaaga. 22.06.1940.sõlmiti Compaigne'i vaherahu: Pr põhja- ja lääneosa okupeeriti Saksamaa poolt. Põhjaosas Pr tööstuslk potentsiaal, lääneosa vajalik nt Suurbritanniasse tungimiseks. Lõuna-Pr loodi iseseisev Vichi vabariik eesotsas marssal Petaine'iga. 1940. juunis okupeeris NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Hiljem (augustis) need riigid annekteeriti (annektsioon liideti NSVLiga). Sõjategevus kolooniates, merel ja ka õhus (õhusõda). Esialgu kavandas Hitler, et Inglismaast tuleks jagu saada pommitades. Aug-okt.lõpuni 1940 lahing Britannia pärast Saksa lennukid käisid pommitamas Inglismaa lennuväljasid, raudteed, sadamaid, tööstuskeskusi ja ka linnasid. Saksamaal ei õnnestunud võita, kuna Inglismaal oli toona juba kasutusele võetud radarisüsteem, mis võimaldas lähenevaid lennukeid avastada
lubamist maale ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti nõustus ultimaatumiga 16. juunil 1940, mida peetakse ka Eesti okupeerimiseks. 21. juuni 1940. korraldati Moskva poolt Eestis miitinguid, mille survel nimetas K. Päts ametisse uue valitsuse. Aktsioon läks käest ära- Pika Hermani tipu heisati punane lipp, mis asendati pärast jälle sinimustvalgega, et anda poliitiliselt korrektne ilme Eesti ,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid.
d-ga Luuletuse analüüs ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas raamatu ,,Don Quijote", kus peategelane võitleb tuuleveskitega. Ma arvan, et tuuleveskitel on selles luuletuses sügavam tähendus kui lihsalt Cervantesega seostamine. Arvestades, et luulekogu oli väljaantud 1991 aastal võib tuuleveski endast kujutada Nõukogude Liitu. ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" Tiivad kujutavad endast riike, kes olid NSVLiga ühendatud. ,,kui see torm võib minna tugevaks; on siis süüdi tuuleveski tiivad," Väljendab hirmu selle ees, kuidas see lagunemine võib välja näha. ,,parem tuuleaugu ette löödagu üks prunt-" Parem peatagu see NSVLi valitsus, kes võib mingi sõjalise konflikti tekitada. ,,nutsid kaks, kes mulle vahel armsad, Jüri Üdi & Mati Unt." Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega. Kasutatud materjalid
üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja riigi esindajad. Nende eesmärk oli Saksamaa natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. * Tekkisid ülesaksamaalised erakonnad: Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba Demokraatlik Partei. * 1947: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid ühtse majanduspiirkonna. * Lääne-Saksa majandus taastus kiirelt. * 1948: rahareform. * Lääne-Saksa konfliktid NSVLiga. * 1949: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid moodustasid Saksa Liitvabariigi. Põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament, mis koosneb kahest kojast: Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukanstler. Esimene liidukantsler Konrad Adenauer. * Ida-Saksa, mis allus NSVLile, nimetati ümber Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. * Saksa Liitvabariigis Kristlik-Demokraatliku Liidu võim, sotsiaalne turumajandus, võrdne heaolu, majandusreeglid, elatustaseme tõus,
võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. Lääne-Euroopa üldsus jälgis asja umbusklikult Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust samal aastal NATO liikmeks 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga 1972 tunnustati SDV'd ÜHINEMINE 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus
võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. → Lääne-Euroopa üldsus jälgis asja umbusklikult → Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju → 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust → samal aastal NATO liikmeks → 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid → 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes → uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt → sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga → 1972 tunnustati SDV’d ÜHINEMINE – 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte → toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva režiimi
rajatud deemokraatlikku Tehhoslovakkiat. Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid Daladier ning Chamberlain olid 1938. a septembri Müncheni konverentsil sunnitud Saksamaale loovutama Tehhoslovakkia sakslastega asustatud ala Sudeedimaa. Kuid juba mõne kuu pärast hõivas Saksamaa ka ülejäänud osa Tehhoslovakkiast. 1939. aastal oli Leedu sunnitud loovutama ka Klaipeda (Memel). Hitler uskus, et Prantsusmaa ja Suurbritannia on nõrgad, sõlmis 1939. a. augustis NSVLiga Molotov- Ribbentropi pakti ning tungis kallale Versailles' rahuga rajatud Poolale 1.09.1939, alustades sellega Teist maailmasõda. Balti tee iseseisvumisele, sarnasused ja erinevused Kolme Balti riiki on hakatud aegade jooksul sarnasteks riikideks pidama, ometi leidub kõigi kolme riigi ajaloos nüansse, mis sellele arvamusele vastu väidavad. Juba kultuurilised erinevused on märgatavad siinkohal eraldub Eesti kui soome-ugri hõimude järglane.
28.Mis on Jaapani rahvususk? Sintoism 29.Kes on samurai? Jaapani kutseline sõjamees. 30.Milline on Aasia kõige euroopalikum riik? Kõige euroopalikum Aasia riik on Jaapan. 31.Kelle järeltulijateks peetakse Jaapani keisreid? Jaapani keisreid peetakse päikesejumala Amaterasu järeltulijateks. 32.Miks on Jaapani ja Venemaa vaheline rahuleping siiani sõlmimata? Sest Jaapani ja Venemaa vahel on olnud palju lahendamata probleeme. 33.Millised olid Jaapani suhted NSVLiga?Millised Venemaaga? Pidevalt on olnud lahendamata probleeme.Kuigi 1956 lõpetati riikide vahel sõjaseisukord jäi rahuleping sõlmimata.Sellest hoolimata on Jaapan 50-ndate lõpust alates arendanud majanduskoostööd nii NSVLi kui ka Venemaaga. 34.Jaapani suhted lääneriikidega Head, Jaapan tahab neilt õppida 35.Kelle poolt koostati Jaapani põhiseadus? Jaapani põhiseadus koostati kindral MacArthuri eestvedamisel. 36.Dzaibatsu Suurettevõtete liit Jaapanis 37
1. USA kehtestati alkoholikeeld (suurendas mafia mõju); palju võimalusi rikastuda; kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu); leiboristide võimuletulek; Westminsteri statuut 1931 (senised dominioonid muudeti sise- ja välispol suveräänseteks) 3. Prantsusmaa 1934 Rahvarinne (komm+sots) -> moodustas valitsuse ja stabiliseeris pol olukorra; 30datel hakkas tegema koostööd NSVLiga · Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel: · Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega) · 1918 1923: väike maj tõus; põhjusteks oma majandust sõjapurustustest taastavad
mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. · El-Alamein - Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja- Aafrikast lahkuma. · Stalingrad - lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. · Teheran - Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu · Normandia Teise rinde avamine · Jalta - Otsustati luua ÜRO,kooskõlastati sõjajärgne maailmakorraldus ja Saksamaa purustamine-Stalin,Roosevalt,Churchill
Tema panus külma sõja arengusse Kogu oma eelneva presidendi karjääri oli JFK vägagi Külma Sõja poolt 26. juunil 1963 külastas USA president John F. Kennedy LääneBerliini ja pidas Schönebergi raekojas kõne, kus soovis ta, et Berliini Müür ,kui Külma Sõja sümbol, maha võetaks ("Ich bin ein Berliner") Tema valitsemise ajal käisid tihedad, peamiselt suulised, konfliktid Kuuba ja NSVLiga. Sündmused millega ta seotud on 1960. aastal oli esimene presidentaaldebatt raadio ja televiisori vahendusel Kennedy ning Richard M. Nixoni vahel. 1961 Sigade lahe dessant (USA ebaõnnestunud katse hõivata Kuuba edelaosa ja kukutada võimult Fidel Castro) 1963.08.03 Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu allkirjastamine 1962. oktoober Kuuba Raketi kriis Tema tegevuse hilisem mõju Sigade lahe invasioon / Kuuba raketikriis oli tema karjääri suurim
juhtkond. Natuke valati ka verd. Pettumuse avalduseks oli dissidentluse tugevnemine. 1960. Aafrika aasta. Mao Zedong: suur hüpe(rauatoodangu suurendamine, kollektiviseerimine); suur proletaarne kultuurirevolutsioon( põletatu kunstiteoseid, kidjandust, hävitati kloostreid, isikukultus, punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente pingelõdvendus. Idalepingud Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel. Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA
Konverentsil arutati teise rinde küsimust Inglismaa soovis teist rinnet avada Balkanil (kuna väed olid Itaalias, oleks kergem olnud), NSVL ei tahtnud sõjategevust Balkanile vaid soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Kuna Inglismaal ja USAl oli NSVLi toetust vaja, siis teine rinne avatigi Prantsusmaal. Samuti arutati maailma sõjajärgset korraldust lepiti kokku, et NSVLi piirid taastatakse sellisena nagu nad olid 1941 (alad, mis NSVLiga liideti, jäid talle) paika pandi ka Poola põhimõttelised piirid. Kolmas oluline küsimus, mida arutati NSVL oli kohustatud Jaapanile sõja kuulutama, sest Saksamaa oli hävitatud (USA vajas NSVLi abi Jaapani purustamiseks). 1944. aastal idarindel jätkus NSVLi pealetung (NSVL jõudis praktiliselt Saksamaa piirideni). Suvel kui NSVLi väed lähenesid Varssavile, siis poolakad alustasid Saksa võimu vastu ülestõusu
aasta suvel pärast NSVLi ja Saksamaa vahelise sõja algust vangistati nad mõlemad. Kindral Laidoner suri Vladimiri vanglas 1953. aastal ja president Päts Kalinini oblasti erivaimuhaiglas 1956. aastal. Teadaolevalt arreteeriti 1940. aasta juunist augustini üle 300 inimese. Vangistatute kogu- arv on tõenäoliselt suurem, kuid uurijatel puuduvad kokkuvõtlikud andmed ja kõigi arretee- ritud isikute toimikud ei ole Eestis või pole üldse säilinud. Pärast Eesti ametlikku liitmist NSVLiga arreteeriti inimesi 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta sügiseni sarnaselt mujal NSVLis kehtinud korraga. ENSV Siseasjade Rahvako- missariaat (NKVD) asutati 29. augustil 1940. aastal vastavalt NSVLi Siseasjade Rahvako- missariaadi kirjalikule korraldusele nr. 001067. 1941. aasta veebruaris ja märtsis eraldati senine Riikliku Julgeoleku Peavalitsus (GUGB) koos mõnede allüksustega Nõukogude Lii- du NKVDst ning moodustati nende baasil Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (edaspidi NKGB)
Töökollektiivide Ühendnõukogu. 16. nov. 1988. ENSV Ülemnõukogu vastu Suveräänsusdeklaratsiooni. Liiduvabariigi seadused ülemad kui Liidu seadused. 1989 jaanuar keeleseadus. Veebruaris sini-must-valge riigilipuks. 1989. kodanike komiteede liikumine. Toimus Eesti Kongress Eesti kodanike esindusorgan. 1990 märts valiti Eesti komitee Eesti Kongressi esindusorgan, mille eesmärgiks oli läbirääkimiste alustamine NSVLiga Eesti iseseisvuse taastamiseks. 1990 märtsis kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti iseseisvuse taastamisega. Impeeriumimeelsed jõud reageerisid sellele valulikult. 15.05. 90 üritasid internatsionalistid võimu üle võtta. Liidutehastes algasid streigid, Moskva üritas tugevdada oma survet Eestile. 1991 jaan. Vilniuses, Riias relvastatud kokkupõrked, millega kaasnesid inimohvrid. 1991 märts viidi NSVLis läbi referendum, selle säilitamise kohta
Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli kasvanud Illinoisis kingsepa pojana. Ta isa oli kirglik demokraat. 14. aastasena alustas Ronald töötegemist, töötades ehitusel ja vetelpäästjana, mis andis talle suurepärase füüsise. 1937. a. siirdus Hollywoodi, kus tegi 27 aastaga kaasa enam kui 50 filmis.
Mitmed USA sõbralikud reziimid varisesid aga kokku ja kommunismi pealetung jätkus. Tervikuna võttes oli ka Carteri välispoliitika ebaedukas. Kokkuvõttes võib öelda, et nii Ford kui ka Carter on presidendid, keda nende ametisoleku ajal alahinnati ning kelle teened oma riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli kasvanud Illinoisis kingsepa pojana. Ta isa oli kirglik demokraat. 14. aastasena alustas Ronald töötegemist, töötades ehitusel ja vetelpäästjana, mis andis talle suurepärase füüsise. 1937. a. siirdus Hollywoodi, kus tegi 27 aastaga kaasa enam kui 50 filmis.
IRAAK Ajalugu: Antiik Mesopotaamia. Vallutajad: kreeklased, Alexander, Ottoman jne. 1921 kuningas Faysa (sunnide ja šiiitide liitja. Pan-Arabism, erinevad etnilised grupid valitsusse). 1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud: 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO. 1970ndad olid segased suhted Araabia riikidega, kuid head NSVLiga. 72-75 nafta riigistamine ja uute naftaväljade leidmine. 1979 Saddam Husseini võimule tuleks koos araabia sotsialistide parteiga. 1980 sõda Iraaniga, 81, Iisraeli rünnak Iraaki, 1988 sõja lõpp. USA toetas Iraaki info ja sõjavarustusega. NSVL Iraani (kaudselt- et vältida probleeme). Iraagi populatsioon: Esimene versioon: 1. sunni araabid, 2. šiiia araabid, 3. kurdid. Teised: 1. kristlased, 2. marsh araabid, 3. türkmeenid, 4. assüürid
Lääne-Berliini, siis ta kutsus end Berliinlaseks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud abi vastu ja sattus NSVLiga konflikti), Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Idablokile iseloomulik: o võim kommunistliku partei käes, o kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja vabadused, o kommunistliku partei totaalne kontroll (riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle), o tööstuse natsionaliseeritus,
Mingi dünastia 1368-1644 viimane etniline Hani dünastia. Qing dünastia 1644-1911- viimane dünastia, peale seda saab Hiinast vabariik. Hiina valitseb ⅓ maailma populatsioonist. Suurim majandus. Sajandi alandus:(1840 oopiumi sõda ja SB kaotus.1894- Sino-Jaapani sõda) Hiina välispoliitika Külma sõja vältel 1949 Hiina revolutsioon- kommunistide revolutsioon, kommunistid võitsid, väljaarenes Taiwan. 1962 Piirisõda Indiaga. 1969 Piirivaidlus NSVLiga Zhenbao saared. Mao Zedongi suur hüpe edasi- industrialisioonist põhjustatud näljahäda tõi 18-32 mil surma. 1972 Nixoni külastus- ping-pong diplomaatia. 1978-1992 Deng Xiaoping: turumajandusreformid, "Vaatle rahulikult. Seo end affääridega rahulikult. Peidame oma kapitali ja varume aega. Ole edukas hoidma madalat profiili ja mitte kunagi ära otsi juhtpositsiooni" Hiina nägemus USAst Püüdlus täieliku partnerluse poole- koostöö, ÜRO veto kasutamine
marseillest ära. väljaspool natot viibimine kestis 10 aastat prantsusmaa poolt. paraleelselt sellega 66-ndla aastal lendas gaulle nõukogude liitu, ka 1944 tegi ta seda.kui churcihll ja stalin jagasid euroopat, siis gaulle lootis, et teda kaasatakse ka. siis 66-ndal läks ta suhteid soojendama. de Gaulle oli showman, ta läks vaskratsaniku juurde ja tsiteeris puskini poeemi, õppis vene keele ära. koostööle nsvliga, lepiti kokku ka autotööstus renault nt. Gaulle pani veto inglismaa vastuvõtule EL-i kaks korda.änase >EL loomine 1963 leping SM kantsleriga Konrad Adenauer. Gaulle: Inglismaa tõrjume saartele, venelastega sidemed, ameerika tõrjume välja ja jääb üle koostöö saksamaaga. alates 63. aastast pr ja sm koostöö, kaks vana vaenlast. sellele lidule ehitatakse üles kogu EL Gaulle vp sisse jäävad 68 venemaa aktsioonid
Taheti uue valitsuse moodustamist. Vabastati vange, kommuniste. Õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Kohe pärast juunopööret algas puhastus riigiapraadis. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks EKP. Annektsioon. Saadeti laiali juuli alguses Riigikogu, ennetähtaegsed valimised. Ebademokraatlikud valimised, üks kandidaat jms. Miiting, kus nõuti esmakordselt Eesti ühendamist NSVLiga. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldati Eesti palve. Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu. Selle esimeheks Barbarus. Täidesaatev oli Rahvakomissaride Nõukogu. Johannes Lauristin. Kõike juhiti Moskvast tegelikult. EK(b)P esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Teiseks sekretäriks Nikolai Karotamm. Seaduste asendamine NFSV seadustega. Majanduses ümberkorraldused: 1) natsionaliseerimine
Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk ,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad. · Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVLiga. 4. Baaside ajastu välispoliitika: Eesti sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSVList, vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. · Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus IdaEuroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSVLile).
JN liikmed ● Alalised ● Mitte-alalised (valitavad): - 10 liiget kaheks aastaks - Geograafiline jaotus -> Lääne-Euroopa ja muud, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa, Aasia ja Aafrika. [Austraalia, Uus-Meremaa ja vist ka Iisrael kuuluvad Lääne- Euroopa ja muud gruppi.] ** Kehtiv alates 1965 -> varem oli nt Lähis-Ida, Briti Rahvaste Ühendus jne jne ** Kurioosumid: Jugoslaavia (ei saanud NSVLiga/Staliniga üldse läbi), Poola-Türgi lepe Kõige rohkem on mitte-alalise liikmena olnud Jaapan, kokku 21 aastat. Hääletamine Julgeolekunõukogus ● Protseduurilised - Mis on protseduuriline? ● Sisulised - Puudumine - Hääletamisest mitteosavõtmine kui ollakse tüli osapooleks ** Tüli vs olukord -> diplomaatiliselt eristatakse. Tüli on mingi konkreetse põhjusega, olukord on ilma konkreetse põhjuseta.
Läti ja Leedu NSV piiride muutmine. Leedu sai Vilniuse, Klaipeda jm väiksemad piirkonnad. Kokku suures territoorium 9000 km2. Piiriõgvendused ei lähtunud otstarbekusest, ka Kaliningrad ei jäänud Leedule (mis oleks olnud loogiline). Lätilt võeti ära Abrene jt alad. Territoorium vähenes üle 1200 km 2. Piire korrigeeriti juba enne lõplikku okupeerimist, 1944. a liideti „elanike tungival soovil“ Abrene piirkond jm väiksemad territooriumid NSVLiga. Eesti NSV piiride muutmine. 22. aug 1944. aastal saatsid ENSV ülemnõukogu presiidimui esimees J. Vares ja sekretär Moskvasse telegrammi, et rida valdu antakse üle NSVLile. 23. aug võttis Moskva vastu seaduse moodustada Pihkva oblast. Kooseisust eraldati Petserimaa, Narva-tagused alad liideti Leningradi oblastiga 1944. a. 1957. aasta piirimuudatus Leningradi ja ENSV vahel. Kokku vähenes Eesti territoorium 2300 km2.
o Reaganoomika põhjustas alguses tööpuuduse ja streike, mis karmilt maha suruti, järgnes aga majanduskasv, saavutades mõne aastaga kõrgeima taseme o Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, inimeste sissetulekud suurenesid o Välispoliitikas lõppes Reagani ajal pingelõdvendus: USA seadis eesmärgiks võitluse NSVLi vastu ja reageerisid ka väiksemate NSVLiga seotud diktaatorite tegevusele o Piirati kommunismi levikut Ladina-Ameerikasse, abi saadeti Afganistani sõduritele o Käivitati ulatuslik relvastusprogramm 20. Eluolu ja kultuur 7ondatel muutus mõnevõrra läänemaailmas valitsenud üldine meeleolu Pettekujutelmadest vabanemise ajajärk: vietnami sõda muutus ebapopulaarseks, araaba terroristid Münchenis,
annaabi.ee 
