NLKP peasekretärina jätkama. Breznevi võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine üha keerukamaks. Nõukogude Liit pidas 1975. aastal Helsingis lääneriikidega saavutatud kokkulepet suureks võiduks, kuna sellega tunnistati Euroopas maailmasõja järel toimunud territoriaalseid muutusi ega pööratud tähelepanu inimõigusi käsitlevatele punktidele. Helsingi kokkulepete järel aktiviseerus dissidentide liikumine. Breznevi juhtimisel oldi rahul sellega, et õnnestus vältida Novotserkasski probleemide tõsisemat kordumist. Kreml 1973. aastal lõikas kasu nafta hindade järsust tõusust maailmaturul. USA-ga oli saavutatud enam vähem võrdne seis. Majanduse tootmisvõimsuse kitsaskohad olid endiselt alles. Põllumajandustootmise toetused olid maailma suurimad. Rahulolematus võimudega ühiskonnas levis sügavamale. Korruptsioon kasvas.
1962 majandusliku raskused, sisepinged. Halvenes linnade varustatus toiduainetega. 1962. aastal tõsteti mõnede põllumajandussaaduste hindu (põllumajandussaadusi oli riigi poolt kogu aeg doteeritud). Kuna aga hakati tõstma põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, et kolhooside olukorda parandada, siis pidi see paratamatult kaasa tooma hinnatõusu. Või hind tõusis 50 %, lihatooted 25 40 %. Hinnad tõusid ka neil toodetel, mis sisaldasid piima või liha. See kutsus esile rahva pahameele. Novotserkasski sündmused 2. juunil 1962 (asub Aasovi merest kirdes, 37 km kaugusel Rostovist Doni ääres). Siin langes hinnatõusu teade kokku palgalangusega. Nimelt muudeti ühes ettevõttes (elektrivedurite tehases) normatiive. Toimus kokkupõrge tehase juhtkonnaga. Kohale kutsuti miilits ja sõjavägi. Algas streik. Streigist teatati läbisõitvate rongide kaudu. Töölised siirdusid Novotserkasskisse parteimaja juurde (partei linnakomiteesse). Linna oli 12 km. Teel tulid neile vastu juba soomusmasinad
programm, mis võeti vastu NLKP XXII kongressil 1961. Selles fikseeriti ühiskonna jõudmine kommunismi 1980. aastal ning selle illusiooni elluviimist peeti reaalseks. 1962. aastal algas Hrustsovi langus. Selgus, et varasemad lootused jätkuvalt hoogsalt majandusarengule olid alusetud. Eriti märgatav oli tagasiminek põllumajanduses. Hrustsovi lubatud külluse asemel tuli 1962 tõsta toiduainete hindu ning see tõi kaasa mitmeid protestistreike. Kõige ulatuslikum ja ohvreid kaasa toonud oli Novotserkasski streigi majasurumine sõjaväe ja tankide abil. 1963 osteti esmakordselt vilja välismaalt sisse. Samal ajal süvenes ka Hrustsovi konflikt tippintelligentsiga. Selle tagapõhjaks oli tema puudlik haridus ja suutmatus mõista kultuurivaldkondi, kus ta püüdis juhtnööre anda ja õpetada. Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu. Hrustsovi tegevusega polnud rahul ka parteiaparaat ja seal kujunes tema vastu ajapikku vandenõu.
annaabi.ee 
