ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. · 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda. · 1262 - Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudeta vallutada kindlust, kuid linn võetakse ära ja "palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki". · 1267 - Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad.
· 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. · 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.
aasta eelseid piire. 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus raad olemas. 12481250 Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. 1259 Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. 1260 Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.
ümbruskonda. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised
15. juulil 1240 toimus Izora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu käigus purustas Novgorodi vürst Aleksander Rootsi väed ja sai siit endale hüüdnime Aleksander Nevski. Oreseki kindlus Peterburi linna kohal, Ohta jõe suudmes, asus 1300. aastal rootslaste poolt ehitatud Landskrona kindlus, mille eluiga polnud kuigi pikk. Laadoga järve ääres Neeva lähtes ehitasid 1301. aastal novgorodlased Oreseki kindluse. Rootsi sai maad jälle enda valdusesse 1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Oreseki kindlus ümber Nöteborgiks. Endise Landskrona kindluse kohale rajati Nevanlinna (rootsi Nyen) linnus ja Nyeni linn (linnaõigus alates 1642. aastast). Maad kuulusid Rootsile kogu 17. sajandi. Aastal 1689 tuli Venemaal võimule Peeter I (pärast poolvenna Ivan V surma 1696. aastal sai temast Venemaa ainuvalitseja)
Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka
tegijate järgi, tükk aega arvati, et just seal need käsitöölised elasidki. Peale Olegi lahkumist traditsioon, kes Kiievis valitseb, see paneb noorima poja Novgorodi valitsema. Jaroslav Tark tahtis Novgorodile paremat positsiooni. Pärast Jaroslav Targa surma on vürstid andnud vürstikvalimise korraldamise vande Jaroslavi ürikute nimel. Ehk Jaroslavi nimel anti Novgorodile tema määratud privileegid? Pole neid ürikuid leitud, ei teata. 1078 vürst Gleb astus Novgorodi vastu välja, novgorodlased näitavad talle tee kätte. 1136-37 novgorodlaste plestõus, Vsevolod saadetakse perega minema. Novgorod hakkab endale ise vürste valima, Veetse valib. Rahvakoosolek, ettepanekud, karjumis eärgi otsustati, kes rohkem karjub, see võidab. Veetse rikkamate bojaaride parlament, u 300 tähtsamat ja rikkamat novgorodlast. Isandate nõukogu valmsitas arutatavaid küsimusi ette. Nõukogu eesotsas oli Novgorodi peapiiskop, kõige suurema võimuga isik Novgorodis. Kui varem
On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 arvatavasti 946). Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja. Kroonikate järgi suri Rjurik 879
varemeteks. 12.sajandiks oli ülem Volga metsaaladel välja kujunenud Vladimiri vürstiriik. nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades. need kaunistatud mosaiikide ja värkidega. kuni 19.sajandini kuulus Novgorodi maa Kiievi koosseisu. Novgorod oli üks tätsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid tal sidemed nii lääne kui idaga. Kuulus kaubatee kreekani. Novgorodlased Julged, energilised ja praktilised. nii oma elus kui vahekorras kirikuga. Novgorodi kunst on lihtne ja väga väljendusrikas. I kirik- Sofia katedraal, 13 kupliga, hävis tules. 19.saj ehitati asemele kivist Sofia katedraal. Uulitsakirik- neid lasksid ehitada bojaarid, kaupmehed arvestusega, et see pakuks kaitset vaenlase eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga. Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija. töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline
elanud väikerahvastest mõjutada Eestit vene kirjakeele ja kommete poolest ega muutnud ka eesti külasid ridaküladeks. Küll on aga eestlastel juba pikki aastasadu tulnud korduvalt olukordi, millal mõõga järele haarata, et kaitsta oma maad suure idanaabri sissetungide vastu. 1030. aastal korraldas vene suurvürst Jaroslav Tark eestlaste vastu suure sõjakäigu ja vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse, pannes sellele nimeks Jurjev. Alates XII sajandist olid eestlaste põhivaenlasteks novgorodlased. Viimased tegid arvukaid sõjaretki nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestisse, põletades eestlaste külasid, tappes elanikke ning viies kaasa naisi ja lapsi. Hiljem kujunes aga eestlaste peamiseks ajalooliseks vaenlaseks Venemaa. 1208. aastal algas eesti rahva kangelaslik võitlus üheaegselt nii sakslastest, venelastest kui ka taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja
neist ei ehitatud kuni 15.saj. • on kõige peremini säilinud keksaegne linn skandinaavias ja kuulub unseco maailmapärandi nimistusse • visby domkyrka (toomkirik) a sigtuna • asetseb mälari järve ääres ajaloolise upplandi piirkonnas. • Sigtuna asutati 11.asj. Alguses rootsi kuningas olaf skötkonung ja see sai kiiresti suureks kaubanduskeskuseks ja sadamaks. • Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(eestlased/novgorodlased) linna ehitati siiski peagi üles kuid selle tähtsus hakkas langema. • Üks norra „“saaga • võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj
sundisid taas saarlasi lepingut pikendama. Paralleelselt sakslastega korraldasid rootslased ristiretke Soome edelaossa 1157.a. Ristisid soomlasi ning ehitasid kirikuid. 1229.a.teine ristiretk Hämesse (Hämelinna kindlus). Soome kujunes võitlustandriks Rootsile ja Venele, samal ajal ka katoliku ja ortodoksse usu vahel. Võitlus Soome pärast kestis ligi 600 aastat. Rootslased katsusid koos soomlastega levitada katoliku usku ka idapoolsetele soome hõimudele, kuid Neeva jõe ääres lõid novgorodlased läänepoolsed ristisõdijad tagasi. Samal ajal tungisid Venemaale mongolid ( tatarlased ), tugev ja metsik rahvas idast, vallutasid maa ja hävitasid Kiievi vürstiriigi. Mongolid-tatarlased jäid Venemaal valitsema 240ks aastaks. Venemaa sidemed Lääne ja Bütsantsiga katkesid. 1242.a. üritasid ordurüütlid koos eesti, läti ja liivi abivägedega tungida Venemaale, et laiendada ordu ja katoliku kiriku võimuala.
Pärast kuuepäevast rüüstamist, mille käigus jõuti välja ka Virumaale, saabusid kristlaste väe laagripaika Kareda külas järvalaste vanemad ja palusid neil oma piiridest lahkuda. Kui vanemad olid lubanud ristiusu vastu võtta ja maksu maksta ning andsid poegi pantvangideks ja lasid mõned inimesed juba kohe ristida, siis pöörduski sõjavägi koos röövitud saagiga tagasi. Otepää lahing Paastuajal (8. veebruar – 26. märts) kogusid novgorodlased ja pihkvalased suure väe, millega liitusid saarlased, harjulased ja ka juba ristitud sakalased. Üheskoos asuti piirama Otepää linnuses olevaid sakslasi ja ugalasi. Linnuse kaitsjatele ei toonud leevendust ka Riiat saabunud abivägi, mis pärast kokkupõrget piirajatega kaotusi kandes linnusesse taandus. Piiramise 17. päeval alustati rahuläbirääkimisi, mille tulemusel ordu ja piiskopi väed koos liivlaste ja latgalitega kohustusid linnuse maha jätma ja Liivimaale pöörduma. Nende
Valitsemis ajal tegi kõik et Vladimir-Suzdalimaa tähtust tõsta, nt tuues ettekäändeks vaidlused Kiievi trooni pärast saatis omale ustavad vürstid sinna ja alasi Kiievi vallutada ning pani sinna valitsema oma venna Glebi, suurvürsti tiitli aga viis Vladimirisse. Peagi üritas Novgorodi vallutada kuid sai lüüa, kuid järgmisel aastal tabas Novgorodi nälja oht kasutades asjaolu et Transiit toimus läbi V-S sundis Andrei siiski Novgorodlased alistuma ja pani sinna valitsema oma poja Juri. Langes 1174 vandenõu ohvriks. 21. Vladimir-Suzdalimaa 12. sajandi teisel poolel ja 13. sajandil kuni mongolite vallutuseni. Kui Andrei tapeti puhkes võimuvõitlus kus peale jäid Andrei Bogoljubski poolvennad ning 1176 langes Vladimiri linn, kogu vürstiriik ja suurvüsti tiitel Vsevolod Jurjevitsi kätese.(tal oli 8 poega ja 4 tütart ja seepärast hüüdnimi suurpesa) Oma valitsemise ajal
mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja-Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab Antiik-Kreeka lõvi, millele on raiutud skandinaavia ruunikirjad. 4.1 Vana-Vene riigi teke Vene kroonikate andmetel tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki Skandinaaviast kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Vennad olnud pärit russide hõimust, mida peetakse Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja
Teised läksid rüüstama Järvamaad, mõned kiiremad jõudsid Virumaa küladeni. 1216. aastal süüdistas Pihkva vürst Vladimir Ugandit sakslaste võimu alla minemises ja seadis end sisse lühemaks ajaks Otepää linnusesse ning lasikülasid ja provintse rüüstada. Kindlustasid ugalased ühiselt koos riialaste ja mõõgavendadega Otepää linnust, et osutada vastupanu. Ühiselt sooritati röövretk Novgorodi suunas. Talve lõpul kutsusid novgorodlased ja pihkvalased kaasa saarlased ja harjulased ning piirasid Otepää linnuse ümber. Sakalased tegid rüüsteretke lätlaste maale. Sakslased pidid lahkuma Ugandist. Eestlased kogusid Lembitu juhtimisel suure sõjaväe sakalaste, ridalaste, järvalaste, revalaste, harjulaste ja virulaste osalusel. Abiväe lubasid saata ka Novgorodi ja PIhkva vürstid. Kui see kava teatavaks sai tungisid ristisõdijad esimesena Ugandisse.
Hävitas Kiievi, Poolasse, Ungarisse ja ss tagasi Mongooliasse. Samal ajal lõi Novgorodi vürst tagasi rootslased Neeva jõel (ainult V allikates mainitud lahing) ja liivimaalased Jäälahingus (5.aprill 1242.a; Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitsi juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski e Aleksander Jaroslavits (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (12361240, 12411252, 12571263) ja Kiievi suurvürst (12491263). Aleksander Nevski on Vm rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. a kanoniseeriti ta pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt. Mongoli-tatari, sest esmajoones tulid mongolid ja teised turgi rahvad kkuid lääne-Eur
1903. aastal ilmus Moskvas mansikeelne vaimuliku sisuga aabits. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel, mis tugines põhjamurdele. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. Väljapaistva mansi keele uurijana on tuntud mansi Jevdokija Rombandejeva ning kirjanikuna Juvan Sestalov, kes kirjutab nii mansi kui vene keeles. 47 Ajalugu Vene kroonikate andmeil korraldasid novgorodlased juba 12. sajandil sõjakäike Jugrasse. Rüüsteretked jätkusid ka järgnevatel sajanditel. 1265. aastast on teateid, et jugralased kuulusid Novgorodi maksuvõtupiirkonda. Mansidel olid sel ajal väikesed vürstkonnad eesotsas vürstidega, kelle juhtimisel osutati vastupanu nii läänest tulevatele venelastele kui ka lõunast pealesuruvaile tatarlastele, kes nad hiljem ka oma maksualusteks muutsid. On teateid, et Novgorodi vägi tungis 1364. aastal kuni Obi jõeni
annaabi.ee 
