saab maa lääniks ja võtab selle eest kaitsekohustusi. Ristimise järel saab temast fragi riigi kuningas ja tema läänist hertsogkond. Sinna loodi riik Normandia. 800-850 aastal loovad roosti viikingid Venemaale slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonda sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigid. Vene kroonikate järgi kutsuvad slaavi ja soome hõimud endale valitsejaks varjaagi (russide soost) vürsti Rjuriku, kes rajab Põhja-Vene alasid hõlmava riigi keskusega Novgordis. Rjuriku kaaskondlased Askold ja Dir võtavad võimu üle Kiievis. 882 aastal saab võimule Oleg, kuna suri eelmine vürst Rjuriku. Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid. Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab pärast Londoni vallutamist (885) ja kindlustamist valduste jagamisel
surma. Mäo mõisa maadel sai ta surma. Tsaar leiab, et see surm nõuab temalt kättemaksu. (Mäo ristis tema mälestusmärk.) Tsaar vihastas ja märatses Paides. Russow kirjutab, et kõik kes kätte saadi, keedeti, aeti teibasse, nüliti elusalt. Paide lossi tornil olid keldrid, osa Paide kaitsjatest läksid keldritesse varjule, panid talupoegade riided selga ja väitsid, et nad on vangistatud Magnuse poolt, tsaar andis neile armu. Ivani rahuldas Paide all läbielatu, lahkub tagasi Venemaale. Novgordis toimuvad Magnuse ja Maria pulm. Üks osa vene vägedest jääb Liivimaale. Edasi tegutsetakse kahes suunas. Üks osa liigub lõuna poole, teine lääne suunas. Tsaar hakkab oma territooriumi laiendama. 1573.aastal võetakse ära Karksi ning kingitakse noorpaarile. Jõutakse Koluvere alla, mis langeb. Veel mitmeid Kesk-Eesti piirkondadest lähevad vene võimu alla. Pärast seda sõjategevus vaibub. Tuleb uus põhjus, miks Ivan ei saa tegevust jätkata, sest tekkis Kaasanimaal ülestõus. Poola
annaabi.ee 
