18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. Seda soodustas ka kohaliku ülikkonna mõjuvõimu tõua ja nende soovimatus alluda Kiievi vürtsile. Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Vürts ei tohtinud oma kaaskonnaga linnas elada. Ta pidi alluma vürtsi otsustele ja kui ei, saadeti minema ja valiti uus. Novgordi võib vaadelda kui kaubandusliku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17
Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad, kellega oli meil tihti tülisid ja konflikte. Tugevaimaks vastaseks lõuna poolt olid leedulased, läänest Rootsi ja Taani kiriku- ja riigivõimud. Suures osas Läänemere idakaldal elavate rahvaastega olid meil head suhted. 1187. aastal rüüstati "Idamere paganate" poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Ida poolt polnud XII sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud. Säilinud oli küll Venemaa osa Novgordi feodaalvabariik, ent see ei pakkunud eestlastele ohtu. Tehti küll üksikuid üritusi sõjaretkede näol, kuid XII sajandi teisel poolel muutusid hoopis eestlased aktiivsemaks. Nii tegi "kogu eestlaste maa" 1177 aastal sõjakäigu Pihkva vastu, millele venelased vastasid mõne aja pärast tasuretkega. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude suhteline tasakaal.
tsunfidesse, mis kontrollis käsitöö tootmist, kvaliteeti ja müüki. Need käsitöölised, kes valmistasid oma tooteid väljaspool tsunfti, nimetati tsunftijänesteks. Tsunfti põhimäärus (skraa) pani paika tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Meistrite seast valiti välja veel vanem. Ühe linna käsitöö tsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmeeste ühendus moodustas aga Suurgildi. Kaupmeeste poolt loodi veel 1160. aastal liit Hansa. Hansa linnad olid kõik, mis asusid Novgordi-Kölni-Londoni joonel. Eesti Hansalinnad on Tartu, Tallinn, Pärnu, Viljandi. Keskajast sai alguse linnades tootmine, see viis edasi suuremate tootmisteni, kuni luukase vabrikud. Kaubanduse arenemiseks ja kiirendamiseks hakati paremaid teid looma. Isegi praeguseni on keskajala ehitatud teed säilinud. Keskaja käsitöö ja kaubandus on nagu sild järgmisele ja kõrgemale tasandile. Keskaja elu tänapäeva eluga on raske võrrelda. Keskajal oli kõik palju keerulisem. Seisused olid
→ rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus → 1656 kirikulõhe Peeter I → läänelik ja absolutistlik → 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn) → võtab keisri tiitli → senat ja kolleegiumid → aadli teenistusastmetabel → sõjaväe reform → pearahamaks Katariina II → haldusreform → kohtu – ja politseiasutused → hariduse edendamine
Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid. Mõisnike talu oli suur talu tüüpi hoone, ilma korstnata ja ühe köetava ruumida. Kõrvalhoonete ja tallidega. Alles 14.sajandil hakati rajama kindluseid. 21 mõisa harju, kärknas ja padises oli kaks kollektiivset mõisnikku. Vana-Liivima suhted naabritega Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing, orduväed piirati ümber. Linnade arenemine kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine
14. sajand 1346 Viljandi esmakordne nimetamine hansadokumentides Umbes1500 elanikku Tegevusalad transiitkaubandus, käsitöö Head suhted olid Lääne-Euroopaga, toodi sisse veine kangaid jms. Majad olid ehitatud puidust. Viljandi keskuseks oli praegune Laidoneri plats, kus oli sel ajal turg, läheduses asus kirik, raekoda ja kool. Kirjalikud andmed sellest ajast puuduvad, sest oli palju põlenguid, mis hävitasid andmed. 15. sajand 1481 Ivan III saadetud Pihkvasse, Novgordi ja Moskva ühendväed piiravad Viljandi linna ja linnust. 1.märtsil alanud piiramise tulemusena linn langeb. Tagajärg: hooned süttisid (Viljandi raekoda koos raearhiiviga). Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus
V suurvürstide võim piisavalt despootlik, ei saa neid tingimata täha absoluutsete valitsejatena. Eriti seoses sellega, et läbi V ajal kuni tsaaaririigi lõpuni, keskuse ja perifeeria suhe keeruline Vm-l olnud. Tsentraalse kontrollini perifeerias kuni 1920ndateni ei jõutudki. Saadeti asemikke perifeeriatesse valitsema. Kuni ei paku rivaliteeti suurvürstile, seni autonoomne seee asemik. Suur vastasmängija Ivan III-le Novgorod. 1323.a Schlüssenburgis, Rootsi-Novgordi rahuleping (R-N piiri määramine, kuni Oulu jooneni). Ei tohi teha järeldust, et Põhja-Soome 16 Novgorodi (Novg.) maa osa (ilmselt erinev maksustusteema). Hiljemalt 16.saj selles regioonis palju piiritülisid (alles Täyssina rahuga määratakse lineaarne piir). Tihti vastandutakse Novg. ja Moskvat histiogroofilises N kui lääs, uuenduslik; M kui ida ja mahajäävus
annaabi.ee 
