mis oli vajalik ehitustegevuses. ·Arstiteadus: Osati teha silmaoperatsioone; haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia; valmistati ravimeid (salvid, joogid). 4. Kirjandus ·Religiooniga seotud: hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust). Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. 5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. ·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse
välja arenenud piltkirjast. Kirjaoskuse levik Egiptuses oli tagasihoidlikum kui Mesopotaamias kuna keeruliste hireglüüfide õppimine oli aega nõudev. Arvatakse, et algelise ja pea iga tänapäeva tähestiku, kaasaarvatud Rooma tähestiku kaudseks eelkäijaks on just egiptlaste hieroglüüfkiri. Kirjanduses andsid egiptlased väga palju tänapäeva kirjandusse. Egiptlaste kuulsamad zanrid olid ülistuslaulud jumalatele, püramiidideraamatud ja surnuteraamatud. Neid peetakse ühtlaselt ka novellivormi leiutajateks. Kirjandus ja usk oli Egiptuses tihedalt põimunud. Hümnid ja ülistuslaulud jumalatele on ühtaegu vaadeldavad ka kirjandusteosena ja annavad ka teavet egiptlaste uskumustest. Egiptlased andsid edasi maailma kultuuri ajalukku ka väga palju teaduses. Nii on näiteks tänapäeval kasutuselolev Rooma kalender otseseks järeltulijaks egiptlaste loodud päikesekalenderile. Egiptlaste oskus arvutada püramiidi ja silindri pindala pani aluse geomeetriale
paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest
EHNATON püüdis tõsta Amon-Ra asemele Atoni. KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid- esinduslikumad tekstid Hieraatiline kiri igapäevaseks asja ajamiseks Papüürus- sellele kirjutati Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus: Seotud religiooniga( hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud) . Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber Temaatika keerles vaarao ümber Skulptuur suuremõõdulised, kas seisvad või istuvad, mustad juuksed, mesopotaamia omast realistlikum, tundlikum,
päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid piid). Egpitlased paistsid silma ka arstiteaduses, seda kinnitavad paljud teadmised palsameerimisest. KIRJANDUS Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe jutustus") EGIPTUSE KUNST HAUAKAMBRID Kui elati savist, põletamata tellistest ja puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast kivist. Varasem üliku haudehitis oli piklik kastitaoline mastaba. U 2650. a eKr ehitas arhitekt Imothep esimese astmikpüramiidi vaarao Dzoserile. PÜRAMIIDID Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26.saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu
Tutanhamon 1922. Avastati Tutanhamoni hauakamber. Ta abiellu Ehnatoni tütrega ja sai troonile 10-aastaselt ja suri juba 20 aastaselt. Ramses 2 - oli Egiptuse vaarao 13. Sajandil. Teda peeti uue Riigi üheks silmapaistvamaks vallitsejaks. Tal on kuulus kaljutempel Abu Sibelis Nuubias 4 , 20meetrist vaaraod. Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao. Tema Dair al-Bahrise tempel oli kõige huvitavam kaljutempel, mis ehitati 16-15. Sajandil. Sihune jutustus Egiptlasi peeti sageli novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast oli kuulsaim ,, Sinuhe jutustus" Kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Hieroglüügid kirjamärgid meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Vana riik ( u.2650-2100 eKr.)- see oli Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning sutoriteedi kõrgaeg.
Tähtsaimaks peetakse arusaama, et haigused tekivad looduslikel põhjustel, mitte jumala tahte läbi. Seega ei aita haiguste vastu maagia, vaid diagnoos ning vastav ravi. KIRJANDUS Egiptuse kirjandus oli suuresti seotud religiooniga: hümnid jumalatele, oodid, õpetussõnad, (püramiidi ning surnute raamatud). Õpetussõnu on kirjutatud otse vaaraodele, sisesegaduste teemadel: nälg, korralagedus, kuningatele vastuhakk jne. Peetakse novellivormi leiutajateks, kuulsaim ,,Sinuhe jutustus": kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga
positsiooni. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Geomeetria oli vajalik ehitustegevuses. Kõige silmapaistvamad oskused olid arstiteaduses. Olid osavad kirurgid, seda tänu mumifitseerimisele. Osati teha väga keerulisi silmaoperatisoone. Osati valmistada paljusid ravimeid. Suur osa egiptuse kirjandusest oli seotud religiooniga. Mahukaid suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga lühivorme. Õpetussõnad oli armastatud. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsiam Sinunhe jutustus.
arengut ei näidata 2) nouvelle e laiemahaardeline novell, mis kujutab pikemat ajalõiku ning mille lõpp ei pruugi üllatav olla ning tegelase kujunemist nidatakse pikemas ajalõigus. 5. Veidi ,,Dekameronist". Paljud novelliteoreetilised uurimused on ühe peamise tõestusmaterjalina kasutanud ,,Dekameroni" novelle, sest just selles teoses on meisterlikult rakendatud novellizanri võimalusi. Samuti on ,,Dekameronis" võimalik vaadelda novellivormi kujunemist: 1) Anekdoot: lühilugu teravmeelsest vastusest, novelli eelvorm, millest võib semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2) Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell: arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus:
Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Keskmise riigi ajast pärineb enamik silmapaistvaid kirjandusteoseid, sest sellel ajal oli usuga kaudsem või olematu seos. Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljelesid lühivormid. Elutarkust edastati õpetussõnade abil. Tuntumad neist puudutasid Vana ja Keskmise riigi vahel aset leidnud sisesegadusi. Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. Kunst Hauakambrid Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale
Teadus oli eelkõige kasulike õpetuste ja praktiliste näpunäidete kogum. Esimese rahvana võeti kasutusele päikesekalender. Aastas 365 päeva, mis jagati 12-ks 30- päevaseks kuuks, millele lisati 5 päeva. Osati arvutatda kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri pindala. Olid osavad kirurgid, valmistati ravimeid. Kirjandus. Suur osa seotud religiooniga, hümnid jumalatele, surnute raamatud jne. Viljeleti lühivorme nt õpetussnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim lühijutt ,,Sinuhe jutustus." 4. Mesopotaamia. 4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada
Millele aitas palju kaasa palsameerimisoskused. Osati anda õige diagnoos ja kohane ravi. Osati valmistada paljusid ravimeid ning salve. 5 Kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. kirjutati: hümne jumalatele, püramiidiraamatuid, surnute raamatuid, usulisi tõekspidamisi. Armastati jäädvustada elutarkust väljendavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse ka novellivormi loojateks. Lühijuttude seast on kuulsaim "Sinuhe jutustus". Kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu kõik kunstialad. Kunsti peamine eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. 6
millele lisati 5 ülejäänud päeva. Arvatavasti kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised- oskused arstiteaduses. Egiptlased olid osavad kirurgid, nad oskasid panna diagnoose ja määrata kohast ravi. Ka osati valmistada paljusid ravimeid. kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusteostest on otseselt seotud religiooniga: hümnid (ülistuslaulud) jumalaile, püramiidiraamatud jms. Ilmaliku kirjanduse seas tõusevad esile mitmesugused lühivormid, nt õpetussõnad. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajaiks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus", mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. kunst Egiptusest pärinevad kiviarhitektuur ja portreekunst. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale pea kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli seega inimese hauataguse elu sisustamine. Hauakambreid ehitati kivist (erinevalt elumajadest). 27. sajandist eKr pärineb vaarao
hukatuslikke pöördeid ära hoida, oli spordivõistluste võitjatele pühendatud ülistuslaulud Egiptuse kirjandus on otseselt seotud religiooniga- hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad eeskatt usulisi toekspidamisi, samuti mitteusulisi ehk siis elutarkust edastavaid õpetussõnu(mis vahel olid nimeliselt adresseeritud vaaraole), kaevati maad tabanud nalja ja korralageduse üle. Egiptlastel olid novellivormi leiutajaks. Mesopotaamia kirjanduses olulisim zanr on kangelaseeposed-lauldi lugusid muistsetest kangelastest jne. Sarnasust on hõlpsam leida Mesopotaamia kirjandusega. 19.Peatükk.Filosoofia ja teadus 1.Leida otseseid või kaudseid seoseid Sokratese, Platoni ja Aristotelese toekspidamiste ning põliste riigikorralduse vahel. Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu
hukatuslikke pöördeid ära hoida, oli spordivõistluste võitjatele pühendatud ülistuslaulud Egiptuse kirjandus on otseselt seotud religiooniga- hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad eeskatt usulisi toekspidamisi, samuti mitteusulisi ehk siis elutarkust edastavaid õpetussõnu(mis vahel olid nimeliselt adresseeritud vaaraole), kaevati maad tabanud nalja ja korralageduse üle. Egiptlastel olid novellivormi leiutajaks. Mesopotaamia kirjanduses olulisim žanr on kangelaseeposed-lauldi lugusid muistsetest kangelastest jne. Sarnasust on hõlpsam leida Mesopotaamia kirjandusega. 19.Peatükk.Filosoofia ja teadus 1.Leida otseseid või kaudseid seoseid Sokratese, Platoni ja Aristotelese toekspidamiste ning põliste riigikorralduse vahel. Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu
ilmalikku laadi kirjandus mille õitseng langes Keskmise riigi aega. Sealt pärineb enamik Egiptuse silmapaistvamatest teosest. Mahukaid suurteoseid nad ei kirjutanud kuid armastasid elutarkust edastavaid õpetussõnu ja aforisme. Vana ja Keskmise riigi ajastu autorid armastasid kaebelda riigis valitseva segaduse ja kaose üle, suunates tähelepanu fossiilsetele tõdemustele Vaid ülikuid toetades ja alamaid kindlalt vaos hoides suudab vaarao maad korras hoida. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi oli Sinuhe pagenduses edukas ja rikas, ei olnud ta õnnelik kuna rahu võis talle tagada vaid Egiptuses kombekohane matmine. Nõnda ta pöörduski vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale, kus talle sai osaks
Teadus Ei püütudki lahendada teaduslikke probleeme. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Aasta jagati 12ks 30 päevaliseks kuuks, millele lisati veel 5 päeva. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid osavad kirurgid ja oskasid valmistada ravimeid. Kirjandus Suur osa kirjandusest oli seotud religioonist nt. Hümnid jumalatele, surnute raamatud. Viljeleti lühivorme nt. Õpetussõnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulasim lühijutt ,,Sinule" jutustus. 2.4. Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja
aitasid sellele kaasa ka surnute palsameerimisega saadud pikaajalised kogemused. Nii olid egiptlased osavad kirurgid, kes oskasid teha üsna keerulisi silmaoperatsioone. Osati valmistada ka paljusid ravimeid. Suur osa egiptuse kirjandusest on seotud otseselt religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte
pintsliga; papüürusejupid kinnitati üksteise otsa ja ribad keerati rulli Suur osa kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud usulised tõekspidamised. Ilmalik kirjandus Keskmise riigi ajal. Lühivormid. Elutarkust edastavad õpetussõnad. Tuntumad puudutavad Vana ja Keskmise riigi vahelisi sisesegadusi. Osa on adresseeritud vaaraole. Autorid kaebavad kõige üle. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim "Sinuhe jutustus". Minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust. Ta oli võõrsil edukas sõjamees, rahva hulgas lugupeetud valitseja, kuid ei olnud õnnelik. Ta tahtis kombekohast matust Egiptuses ja igavest elu. Pöördus vaarao esimesel kutsel rõõmuga tagasi. Vaarao soosing, talle ehitati uhke hauakamber. 6.Muistne Egiptus: Egiptuse kunst
kokkupõrget talupoegade teadvuses, mida põhjustas ühismajandite loomine auulides ja paiksele eluviisile siirdumine. Teerajavaiks rahvuskirjanduses said eepilise haardega romaanid ,,Sõdur Kasahstanist" (1949), ,,Ärganud maanurk" (1953), neist esimeses käsitletakse Suure Isamaasõja teemat ning teises Kasahhi töölisklassi kujunemist Oktoobrirevolutsiooni eelses Kargandas. Romaane kannab kodumaa armastuse tunne. Hiljem on kirjanik naasnud novellivormi juurde. 1959 valitakse Müsrepov NSVL Kirjanike Liidu juhatuse sekretäriks, ta on olnud korduvalt Kasahhi NSV ja NSVL Ülemnõukogu saadik, organiseerinud Aasia ja Aafrika kirjanike kokkutulekuid Kesk-Aasias. 1967 avaldatud pikema jutustuse ,,Korra ja kogu eluks eest" pälvis kirjanik Kasahhi NSV riikliku Abai- nimelise kirjanduspreemia. Jutustus ,,Ulpan" ilmus ksahhi keeles 1974 ja see räägib Kasahhi naise emantsipatsiooni algusest 19. sajandi lõpul. G
annaabi.ee 
