Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis cinquecento lõpupoole seisak. Valdavaks sai intriigikomöödia. Erandi moodustab õpetlane Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik
Pagulusse mineku kohta on kirjutatud romaan ,,Üle rahutu vee" (1951). Gailiti loomingus pn aluseks vastandpaaride esitamine. Gailit on suurepärane jutuvestja. Gailit ei jõudnud realismini, vaid jäi romantiliseks kirjanikuks. Loomingu ühikuks jäi püsima novell. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. * Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. (u 1927). 1927.-1933.a möödusid proosa ja eluläheduse tähe all. Tähelepanu keskmes oli romaan. Vääriline oli ka 1932. a novellitoodang (Vallak, Hindrey, Jürna, Jakobson ja Roht). 1920ndate 2. poolel tõusis August Jakobson tähena, jäädes kirjanduslukku vastuolulisel viisil. Kõige kuulsam ja esimene romaan ,,Vaeste-Patuste alev" (1927) on stiilipuhas naturalistlik proosa. Seda nähti muidugi alles hiljem (naturalistliku argielu ja töölisklassi olelusvõitluse kirjandussuuna algust). Isiklikud kogemused ja alevi eeskujuks on Pärnu Rääma linnaosa. Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi
annaabi.ee 
