Proosa aastatel 1905-1940
positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse
siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul
ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide
elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi.
Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal.
Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi
uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses.
Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor on Peet Vallak. 1920-1930. Aastatel oli ta
tähtsamate kirjanike hulgas ainuke, kelle loomingus mängis esmajärgulist rolli just novellistika.
Vallaku novellid tegelevad rõhutatult igapäevasega, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Ent