Anton Pavlovits Tsehhov'i elulugu . Anton Pavlovits Tsehhov , sündis 29. jaanuar 1860 Taganronis ning suri 15. juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma
,,Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovits läks tülli Niki Vorovitsiga"(naerab nüristunud väikeaadlikku, kus pisiasi puhutakse suureks ja eluaegne sõprus muutub vihaks) Novellikogud: ,,Abareskid"(satiirilne Peterburi kogumik) ,,Mirgorod" Gogoli jutustused on kogutud kogumitesse õhtuti Dikana lähistel. Anton Tsehhov Vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Elukutselt oli arst. LOOMING: I periood: humoristlikud jutustused ja novellid ,,Ametniku surm" ,,Paks ja peenike" ,,Rõõm" Oma loomingus kujutab inimlikke nõrkusi, kurjust ja kannatusi. II periood: näidendid, jutustused. Tegevuspaikadeks Vene väikelinnad, miljööd ei kirjaldata,
põhjust pidada short story't eraldi seisvaks zanriks, sest oma tunnustelt langeb ta ühte novelliga. Short story teoreetiliseks käsitluse lähtekohaks on tihti E. A. Poe väited, mida ta esitas essees ,,Loomingu filosoofia" (1846). Poe toob põhimomendina esile kõikeallutava efekti määrava tähtsuse. Samuti arvab ta, et ,,mida pikem on teos, seda väiksem on efekti ning mulje intensiivsus" ning short story olema haaratav ilma katkestuseta. Samuti on Liiv välja toonud ameerika novellisti O. Henry, kelle loomingu ja E.A.Poe seisukohtade abiga kujundati välja kanoniseeritud ,,O.Henry tüüpi novell". Selle tunnustena loetleti tõepärasust, põnevust, intrigeerivat sõlmitust, ootamat lõppu, eredat tegelast, ühtsust ja totaalsust. Ent H. James märkis 1898. Aastal, et short story range lühidus võimaldab anda kaks täiesti erinevat efekti: Esimene, tuntum efekt toetub üksikjuhtumile, teravale ning selgele nagu revolvrilask, mis kuulub O. Henry novellide alla
Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud "Kevadele" rea kaalukaid lugusid. Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene. Keskkool oli viieaastane, kokku üldharidust üksteist aastat.
(Bannikov 1971: 568) Mõlema romaani menu kindlustas Hemingwayd aineliselt ja ta asus elama Floridasse, kus ta andus küttimisele ja kalastamisele. Lisaks käis ta ka Aafrikas jahil ja külastas korduvalt Hispaaniat, kus ta uuris oma lemmiksporti ehk härjavõitlust. Neil aastail ilmusid novellid „Surm pärastlõunal“ ja „Aafrika haljad künkad“. Esimene neist räägib härjavõitlusest, teine jahimatkadest. Oma aja parima novellisti kuulsuse tõid talle aga novellid „Francis Macomberi üürike õnn“ ja „Kilimandžaaro lumi“. Hispaanias kirjutas ta ka näidendi „Viies kolonn“ ja romaani „Kellele lüüakse hingekella“. Seal lõpetas ta ka romaani „Kellel on ja kellel pole“, kus kritiseeritakse Ameerika Ühendriike. (Bannikov 1971: 568–569) „Kellele lüüakse hingekella“ räägib Hispaania kodusõjast. Peategelane Robert Jordan on
Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas. Haigestus tuberkuloosi ja tömbus tagasi, saadeti siberisse ja seal suri. Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936)
? Kas iluga võib maailma segi pöörata? ? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? ? Kas ilu on võimalik müüa? ? Kuidas elada pahelises maailmas? ? Kas raha eest saab kõike osta? ? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? ? Kuidas valida hea ja halva vahel? Pilet nr 10. Anton Tsehhovi elu ja looming. Anton Pavlovits Tsehhov ( 29. jaanuar 1860 Taganrog 15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Pavlovits Tsehhov sündis Venemaal Aasovi mere ääres Taganrogis 1860. aasta 17. jaanuaril. Oma perekonnaga oli Antoni läbisaamine alati hea. Tema isa oli väikekaupmees ning väike Tsehhov kasvas väga karmi kasvatusega. Kunagi on ta isegi öelnud, et kahjuks jäi ta lapsepõlvest ilma. Võib öelda, et tema õde lausa ohverdas oma elu, et vend saaks annet kasutada ja kirjutamisega tegeleda
ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud "Kevadele" rea kaalukaid lugusid. Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene. Keskkool oli viieaastane, kokku üldharidust üksteist aastat
loomulikult. Teemaks oli igapäevane elu. Eelkõige tuntakse teda kui novellikirjanikku. Tema novellides oli 4 peamist teemat: sõda mees võttis ise Prantsusmaa-Preisi sõjast osa ning tema loomingus tuleb sisse patriotismiküsimus; rahaahnus; elusaatus; talupojad neisse suhtub kahtpidi: talupojad võivad kanda õilsaid ideid, kuid samas käituda ka väga labaselt ja hoolimatult. Kuigi autori romaanidki olid menukad, tuntakse teda kui maailmakirjanduse üht paremat novellisti. Peterson (1801-1822) sündis Riias Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Kristjan Jaak käis Jakobi algkoolis, hiljem Tiia kreiskoolis ja hiljem astus Riia kubermangugümnaasiumi. Isakodus valitses ärgas vaim, seal hinnati kirjandust. Isa luges ja kirjutas ning ei kaotanud oma eestimeelsust. Juba varakult paistis silma erakordse keeltehuviga. Oskas rääkida väga paljusid keeli. Ometigi pidas Peterson õigemaks, et lapsed peavad kõigepealt selgeks õppima oma emakeele
annaabi.ee 
