Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp Looming On öeldud, et Gailiti keelekasutus sarnaneb tema kodukoha, Lõuna Eesti vahelduva maastikuga: künkad, orud, käänulised teed, üksikud metsatalud ja samas avarad heinamaad. Kuigi Gailit on kirjutanud mitu romaani, võib teda Fridebert Tuglase ja Peet Vallaku kõrval pidada ennekõike sädelevaks novellimeistriks. Gailiti varane proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).
reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja
annaabi.ee 
