"novellimaailmas" - 1 õppematerjal

Postmodernism

Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja kompass" (1951), ,,Labürindid" (1953). Viimati nimetatu labürindilaadses novellimaailmas väljendab Borges oma ideid mitmesuguste tähendamissõnade ja sümbolite kaudu, kusjuures kirjaniku stiil on erakordselt kujunirikas ja mänglev. Näiteks on ,,Paabeli raamatukogu" pealtnäha nagu teaduslik aruanne maailmast kui lõputust raamatukogust, milles raamatukoguhoidjate põövkonnad püüavad selgust saada. Borgese laialdased kirjandus- ja filosoofialased teadmised võimaldasid tal luua täiesti uudse kirjutamisviisi, mida võib pidada ka mõtlemise eripäraks.