August Gailit
Kõik need kuuluvad püsivate
väärtustega teoste hulka, olles samas gailitlikult omapärased. Romaan "Üle rahutu vee"
kujutab pagulaspaadi teekonda Rootsi 1944. aasta tormisel sügisel. Oleviku kõrval saavad
palju ruumi tagasivaates elule Eestis enne sõda. Inimesed püüavad toimunus selgusele
jõuda, otsivad Eesti vabaduse kaotsimineku ja enda põgenemise põhjusi (brosüürist lk 30
31). Kirjaniku luigelauluks jäänud kolmeosaline "Kas mäletad, mu arm?" koosneb kahest
novellikogust ja nende vahele paigutatud romaanist, olles nii taas erandliku kompositsiooniga.
Kolmel raamatul on ühine raam: torm hoiab metsatööl olevaid eesti pagulasi onnis, tekkinud
aeg täidetakse meenutustena esitatud lugudega. Triloogia esimene ja kolmas raamat on üles
ehitatud novellikogudena, teine köide on romaaniline tervik pagulaslaagris jutustatud
elulugu "Proua Ene Leevi pihtimus". Ülesehitusliku sarnasuse tõttu on Gailiti viimast teost
nimetatud ka Eesti "Dekameroniks".