Kui palju on eesti keeles sõnu?
Mõned
keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud
indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051)
1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse
teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi
keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna. Lingvist leidis
häälikulised vastavused nende keelkondade vahel ja kinnitas sõnaelementide algvormide ülesehitusi.
4
Näiteks kuuluvad nostraatilisse sõnavarra ka mõnede eesti sõnade tüved: ajama, algama, ava, kala,
kivi, käsi, külm , kaevama, noor, nimi jt. Enamik kuulub uurali või soome-ugri tüvede hulka. Paraku
leidub sellel teoorial ka vastaseid ning niivõrd vana keelesuguluse tõestamine vajab veel suuremaid
uurimusi. (Rätsep 2002: 51)