Ojamaal kõneleb vana jutt, korra suure nälja ajal rännanud hulk saare elanikka Dagaithi saarele. Dagaithi saarest tunneme Hiiu saare ära, mis praegusel ajal germaani keeltes enamasti Dagö (= päevasaare) nime kannab. Eesti Rootsi, Soome Rootsi ja Norrlandi Rootsi murded kuuluvad kõik ühte murderühma. Kõigiti avaldab meie saarte rootslaste, Uuemaa rootslaste ja Norrlandi rootslaste keel palju ühtlust. Kas meie saarte rootslased Uuemaalt ehk Norrlandist välja rännanud ja mil ajal, jääb esiotsa veel kindlalt otsustamata. Tingimata kuuluvad kõik meie saarte rootslased ühte rühma. Noarootsi omad on neist kõige rohkem eestistatud, ja sellepärast, et nad kõige rohkemani eestlastega kokku puutuvad. Vormsi ja kaugematel saartel tuntakse vähemini Eesti mõju. Vanasti nimetati Vormsi saart Hiiurootsi saareks, kuna nüüdsel ajal üleüldiselt saare nimetuseks rootslaste oma nime Vorms, Vormsi tarvitatakse
Levis Saksamaal Elbe jõest lääne pool, ka Poolas, Ukrainas ja Tsehhis. 3. Skandinaavia: Taani, Rootsi, Norra rannikul (piirid Uppland Rootsis ja Trøndelagen Norras). Matmispaigad maahauad. Taanis matmiskommetes rida variatsioone. Norras ja Rootsis venekirveste kultuur u 2800 eKr, peamiselt matmispaigad. Kokku teada u 3000 matust, mis on levinud piirkonnas Skånest kuni Upplandi ja Trøndelagini. Üle kogu Skandinaavia u 3000 venekujulist kivikirvest, harva neid üksnes Norrlandist ja Põhja-Norrast. Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti, mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead. Soome venekirveste kultuur (3200/25001100 eKr) Võis levida Soome Baltikumist. Pigem kultuurilaenud kui rahvastikusiire. Soome on üks väheseid, kus palju asulakohti. Asulad rannikust kaugemal. Levikupiir
annaabi.ee 
