33,42 2 14 p 2,2530 100 100 100 323,6 32,36 Valem (2) N A – survetugevus, [MPa] N - prismale takendatud jõud, [kN] A – katsekeha ristlõikepindala, [mm] 4. Järeldus Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Seitse päevaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. 14 päevaga betooni suhteline tugevus on 70%. Normaaltingimustel 14 päeva jooksul kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli keskmiselt 33,42 MPa. 3
Betoonisegu pumpamine on tavaliselt parime teisaldusviis, kui soovitakse vältida temperatuurikadu. Tihendatud betoonisegule tuleb teha võimalikult kiirelt külmakaitse, sest temperatuuri kaod suurendavad soojendamisvajadust ja aeglustavad betooni tugevuse arenemist. Betooni soojendamine Talvel betoonimine nõuab alati soojendamist. Soojendamise esimene eesmärk on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arengu tagamine. Teine eesmärk on lahtirakestamistugevuse saavutamine(60% normtugevusest. Betooni soojendamine tuleb kavandada selliselt, et kogu tarindis oleks ühtlane temperatuur. Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool
tabelis 4. Hooldeainete kasutamine töövuukidel, töödeldavatel pindadel või pindadel, mis peavad teiste materjalidega nakkuma, on lubatud ainult juhul, kui need enne järgmist tööoperatsiooni täielikult eemaldatakse või on tõestatud nende kahjutus. Pindadel, mille viimistlusele esitatakse erinõudeid, tohib hooldeaineid kasutada ainult siis, kui see on projektdokumen- tatsioonis lubatud. Tabel 4. Minimaalne hooldeperioodi kestus päevades sõltuvalt nõutavast normtugevusest 1) Minimaalne hooldeperiood, kui ettenähtud survetugevus hooldeperioodi lõpuks on 50% normtugevusest Minimaalne hooldeperiood päevades 1), 2) Betooni kivistumiskiirus 4), 5) Betooni pinna ( f cm 2 / f cm 28 ) = r temperatuur ( t ), oC
Vorm tuleb puhastada kluge kleepunud betoonist. Kokkumonteerida ja määrida. Vormid on lahtivõetavad et detaile kätte saada. Määrimine vajalik et betoon vormikülge ei kleepuks. Õlimäärded ja õlivabadmäärded. TOODETE KIVISTAMINE Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Aurutamine toimub normaalrõhu juures, temperatuuril ca 80…90 0C. Detailide vormist väljavõtmise ajaks peab betoon olema saavutanud vähemalt 50…70% normtugevusest (sõltuvalt detaili massiivsusest). Aurutamise kestvus, sõltuvalt tsemendi liigist ja aurutamise režiimist, kõigub mõnest tunnist kuni ühe ööpäevani. Aurutatakse kas aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist.
Minu rühma katsel saadi vesi-tsementteguriks 0,531, ehk 1600 grammi vee asemel lisati 1490 grammi vett. Koonusevajumid tulid vahemikus 15-50mm. Koonusevajumi 15 mm puhul võis väikse vajumi põhjuseks olla teise partii tsemendi kasutamisest või liiga vähese vee lisamisest. Minu rühma koonusevajumiks tul 50, mis oli täpselt sama, mis katses number üks, seega õnnestus vesi-tsementteguri muutmine. Survetugevuses jäid kõikide segude korral soovitud keskmisest normtugevusest (31,66 MPa) kõrgemale. Segu 1 kõigi rühmade katsetulemused jäid vahemikke 40,1- 42,1 MPa, millest on näha, et survetugevuses suuri kõikumisi ei esine. Minu rühma survetugevuseks oli 41,0 MPa. Segu nr 2 puhul jäid kõigi 5 rühma tulemused vahemikku 33,7-41,2 MPa. Minu rühma survetugevus oli 41 MPa. 12 Segu nr 3 kõigi rühmade katsetulemused jäid vahemikku 40-47,7 MPa. Minu rühma tulemus oli 40 MPa.
Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused. Selleks tuleb betooni pealispind kinni katta mingi kile või kelmega ja vajaduse korral tuleb teda kasta. Kui betoon liiga kiirelt kuivab, siis ta praguneb. Hooldamisest sõltub saadava betooni kvaliteet üsna suurel määral. 10. Betooni kivistumine Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiirelt, hiljem aga üsna aeglaselt. Esimese nädalaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 11. Normaalbetooni eriliigid Teebetoon (sillutisbetoon). Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja
Keemilised lisandid Tehnoloogilised võtted 26. Betoonisegu koostise valik absoluutset mahtude meetodil Absoluutsete mahtude meetodi abil saadakse vajalik betooni koostis nõutava survetugevuse saavutamiseks. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe: kogu kaasatud õhk on eemaldatud. Arvutused tehakse alati 1m3 betooni kohta. Arvutused tehakse vastavalt EVS-EN 206-1:2002 standardis sisalduvate valemitega. Seal sisaldub muuhulgas: betooni keskmine survetugevus peab alati normtugevusest suurem olema(valem standardhälbega), määratakse ka w/c ning valitud vee kulu korral(tabelist) arvutatakse tsemendi kulu. Edasiselt arvutatakse ka killustiku ning liiva kulu. 27. Segusõlmede kaks tüüpskeemi, nende eelised ja puudused Vertikaalne skeem: eelised: väike pindala, pikaajaliseks kasutamiseks suure võimsusega tehases. Laost liigub täitematerjalid vertikaalselt üles, jaoturist läbi ja silosse, kuhu lisatakse ka vertikaalselt liikuv tsement(tigutranspordiga)
Välisseinapaneelide vormimisel lisandub veel viimistlustöö (pesukrohv, pritskrohv, keraamilised plaadid jne). 3 8.7. TOODETE KIVISTAMINE Et kiirendada toote valmimist, selleks kiirendatakse betooni kivistumist aurutamise teel. Aurutamine toimub normaalrõhu juures, temperatuuril ca 80...900C. Detalide vormist väljavõtmise ajaks peab betoon olema saavutanud vähemalt 50...70% normtugevusest (sõltuvalt detaili massiivsusest). Aurutamise kestvus, sõltuvalt tsemendi liigist ja aurutamise reziimist, kõigub mõnest tunnist kuni ühe ööpäevani. Aurutatakse kas aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8...1,0MPa ja temperatuur 160...1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse
pinda veel täiendavalt siluda. Betooni hooldamine seisneb selles, et luuakse betoonile võimalikult soodsad kivistumise tingimused. Selleks tuleb tagada betoonis oleva niiskumise säilimine 10... 15 päeva jooksul (tsement on vesi-sideaine, mis niiskes keskkonnas kivistub kiiremini). Selleks tuleb betooni pealispind kinni katta mingi kile. 36. Betooni kivistumine Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kurelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Esimese nädalaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 2 aasta pärast on betoon ca 2 korda tugevam kui tema tugevusklass. Sageli on vaja teada betooni tugevust teatud aja möödumisel (nt enne raketiste mahavõtmist). Seda võib arvutada järgmise valemiga: Rn = log n /log 28 x R28 (N/mm2), kus Rn - betooni tugevus n päeva vanuselt, R28 - eeldatav betooni tugevusklass, n - päevade arv. See valem kehtib norm. kivistumistingimuste puhul, st t° +20 °C ja õhu suhteline niiskus 90... 100%
Vajaduse korral on betooni vaja kasta. Kastetakse sõltuvalt ilmast 1...3 korda päevas. Kui betoon kuivab väga kiiresti, siis ta praguneb. Kuni betoon ei ole veel tardunud, tuleb teda ka sademete eest kaitsta. Vihm võib uhuda tsemendi betoonist välja. 8.9. Betooni kivistumine Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiiresti. Hiljem kivistub aga üha aeglasemalt. Esimese nädalaga saavutab betoon ⅔ oma normtugevusest. Betooni tugevus suureneb ka pärast 28 päeva möödumist. 8.10. Talvine betoneerimine Talvistel betoontöödel tuleb betooni 3...5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. Jääkristallid võivad kahjustada tekkiva tsementkivi struktuuri. Kaitsta saab kahel viisil: 113 termosmeetodel, soojendamise meetodil. Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid. Talvel
annaabi.ee 
