30. Tõlgendamise tähendus erinevates õigussüsteemides: Tõlgendamise põhimõttelise funktsiooni osas ei ole kontinentaalses ega ka anglo - ameerika e. üldises õigussüsteemis vahet - tõlgendamise ülesanne ja eesmärk on selgitada õigusnormi tõeline ja ammendav sisu. Erisused saavad alguse aga sellelt pinnalt, et... 1) ...anglo - ameerika õigussüsteemi prejudikatiivne ning kontinentaalse õigussüsteemi abstraheeritud ja rangelt normitehniliste nõuete kohaselt sätestatud õigusnorm on kaks täiesti erinevat nähtust; 2) ...mõlemad õigussüsteemid tunnistavad sisuliselt ühtemoodi kohtuvõimu õigust kasuaalsele tõlgendamisele, kuid anglo - ameerika süsteemis ongi kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus (vt. eelmine paragrahv). 31
viib kokkuvõttes õigusnormi või akti sätte ja mõttega vastupidisele järelmile. C primaarne lünk: õigussüsteemis, -harus, -aktis või normis oli lünk selle vastuvõtmisest alates sekundaarne lünk: õigussüsteemis, -harus, -aktis või normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise tagajärjel D lünk õigusnormis või aktis: normitehniliste puuduste tõttu on õigusakti või normi regulatiivses toimes tühikud lünk õigussüsteemis: õigussuhe, mille reguleerimise järele on vajadus ja mis tegelikult vaikselt ongi olemas, kuid seda ei ole varem kunagi õigusega reguleeritud. 49. Seaduse analoogia tähendab kohaldada teatud juhu reguleerimisel norme, mis reguleerivad analoogilisi aluseid, juhtusid, korda, õigussuhteid või nähte. Õiguse analoogiat
on leidnud üldist heakskiitmist ka juhtivate praktikute poolt. 4.3.6. LM-ist Tõlgendamise tähendus erinevates suurtes õigussüsteemides Tõlgendamise funktsiooni osas ei ole kontinentaalses ega ka anglo-ameerika õigussüsteemis vahet - tõlgendamise eesmärk on selgitada õigusnormi tõeline ja ammendav sisu. Erisused saavad alguse aga sellelt pinnalt, et: 1) anglo-ameerika õigussüsteemi prejudikatiivne ning kontinentaalse õigussüsteemi abstraheeritud ja rangelt normitehniliste nõuete kohaselt sätestatud õigusnorm on kaks täiesti erinevat nähtust 2) mõlemad õigussüsteemid tunnistavad sisuliselt ühtemoodi kohtuvõimu õigust kasuaalsele tõlgendamisele, kuid anglo-ameerika süsteemis ongi kohtud pea jagamatult ainsad õiguse ametlikud tõlgendajad, kontinentaalses õigussüsteemis võib olla aga üsna palju institutsioone, kellel on samuti see ametlik õigus Anglo-ameerika tõlgendusprobleemid: 1) õige ratio decidendi või obiter dictum'i leidmine
2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lõikest 4 järgi kohaldatakse volikogu ja valitsuse määruse eelnõule Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist, ning volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Eelkõige on kohaliku omavalitsuse määrusele kohaldatavad määruse ülesehituse ja vormistamise kohta käivad eeskirja sätted. Määruse menetlusele, seletuskirjale ja mõjude hindamisele kehtestatud nõuete rakendamine on kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse alusel omavalitsuse enda otsustada. Nii tagatakse õigusselguse huvides kohaliku omavalitsuse määruste vormistamise ühtsed metoodilised alused ja ühtne vorm. ........ vallas ei ole
kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. 21 Juhendav kui ka selgitav on nt TsÜS § 3 norm: kui seaduse üks säte täpsustab teist vi kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Soovitav on nt Riigikogule esitatavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vastuvõetud õigusaktidena vormistamise normitehniliste eeskirjade (Riigikogu juhatuse 13.02.1995 otsuse redaktsioonis) p 10 teise lõike norm: paragrahv võib jaguneda lõigeteks (lg.), mille tekst algab uue lausena taandrealt. Väga pikkadest (üle 10-lõikelistest) paragrahvidest tuleks hoiduda. 5. Eriliigitused: 1) definitsiooninormid ehk legaaldefinitsioonid; 2) delegatsiooninormid ; 3) era- ja avaliku õiguse normid; 4) normid õigusharude järgi (tsiviilõiguse, kriminaalõiguse, tsiviilprotsessiõiguse,
(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks § 10. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna (1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika
Varjatud lünk- ilmneb alles pärast kõigi või piisava kogumi tõlgendusvõtete kasutamist ning vajaliku analüüsi lõpuleviimist. Primaarne lünk: õigussüsteemis, -harus, -aktis või normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates. Sekundaarne lünk õigussüsteemis, -harus, -aktis või normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise tagajärjel. Lünk õigusnormis või aktis: normitehniliste puuduste tõttu on õigusakti või normi regulatiivses toimes tühikud; Lünk õigussüsteemis: õigussuhe, mille reguleerimise järele on vajadus ja mis tegelikult vaikselt ongi olemas, kuid seda ei ole varem kunagi õigusega reguleeritud. 49. Õiguse ja seaduse analoogia. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemal öeldes saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku
Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad KOV üksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Valla ja linna põhimäärus Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende
annaabi.ee 
