Sissejuhatus Enamike riikide eksistents on aastasadu tuginenud teatud kehtivale reglementeeritud sätete kogumile, mis kätkeb endas ühiskonnas kehtivatele normidele tuginevaid seadusi ja põhimõtteid. Sellist kogumit tuntakse tänapäeva kultuuriruumis kui põhiseadust ehk konstitutsiooni. Nimetatud põhikorra peamiseks funktsiooniks on riigi korralduse ning selle kodanike õiguste ja kohustuste määramine. Suurema osa riikide õigusaktide normihierarhias asub põhiseadus teistest pooltest kõrgemal, andes tihtipeale vastavad volitusnormid ning aluse madalamal tasemel asetsevate õigusaktide kehtestamiseks. See sätestab seeläbi millisel viisil toimub riigi valitsemine ning sellega seonduvad võimude jagunemised ja nende omavahelised suhted. Teadagi on Eesti Vabariigis riigivõim jaotatud kolmeks iseseisvaks võimuosaks - seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks - mis kõik peavad olema põhiseadusega
riigiorganite tegevuse vastastikuse kontrollitavuse. Erinevalt seadustest, määrustest vm riigivõimu aktidest ei ole põhiseadust kui suveräänsuse kandja poolt antud kõrgeima jõuga õigusakti võimalik vaidlustada ühegi võimukandja ees. Seega põhineb § 3 lg-s 1 sätestatud põhiseaduse ülimuslikkus rahva suveräänsusel. 4 9. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. Eesti Vabariik võib kuuluda EL-i, sh täita EL liikme kohustusi ja kasutada õigusi, austades Eesti Vabariigi PS aluspõhimõtteid. Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või
Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades
isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust. Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS
isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust. Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet ,,põhiseaduse aluspõhimõtted", oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS
Kaudne kohaldamine rahvusvahelise õiguse normi ja selle rahvusvahelist tõlgendust kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks Kohaldamine normikontrolli käigus kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult kehtivale rahvusvahelise õiguse normile Kasutamine siseõiguse alusena täitevvõimu aktid luuakse rahvusvahelise õiguse normide alusel Eestis saab kasutada esimest kolme. Rahvusvaheline õigus saab siseriiklikus normihierarhias paikneda erinevalt: Kõrgemal konstitutsioonist Madalamal konstitutsioonist, ent kõrgem seadustest Võrdne seadustega 13 Madalam seadustest, ent kõrgem täitevvõimu aktidest RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt võib tähistada nii rahvust, kui ka riiki. Peamisteks subjektideks on riigid. On ka selline situatsioon, kus subjektideks võivad olla inimesed. Üheks üksuseks võiks olla ka
kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks Kohaldamine normikontrolli käigus – kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult kehtivale rahvusvahelise õiguse normile Kasutamine siseõiguse alusena – täitevvõimu aktid luuakse rahvusvahelise õiguse normide alusel Eestis saab kasutada esimest kolme. Rahvusvaheline õigus saab siseriiklikus normihierarhias paikneda erinevalt. Norm võib olla: 15 Kõrgemal (või võrdne) konstitutsioonist (kui on võrdne, siis on lihtsalt kõrgem muudest siseõiguse allikatest) Madalamal konstitutsioonist, ent kõrgem seadustest ja muudest siseõiguse aktidest Võrdne seadustega Madalam seadustest, ent kõrgem täitevvõimu aktidest IV TEEMA
kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se normile); kasutamist siseõ-se andmise alusena (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel). Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada saab ulatuses, milles riik pole reservatsiooni teinud. Lisaks peavad otse kohaldamiseks olema iserealis, st reguleerimiseesemelt ja kehtivusalalt sobivad; selge ja mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4): Kõrgem konstituts-st või sellega võrdne; seega kõrgem muudest siseõ-se allikatest (tavaõ). Madalam konstituts, kuid kõrgem seadustest jm siseõ-se aktidest (Rk jõustat välislep). Võrdne seadustega: sel juhul keht siseõ-sse toodud rv õ-se normide suht lex posteriori pm. Madalam seadustest, kuid kõrgem või võrdne täittevvõimu aktidega. V Rv-se õigussubjektsuse olemus (lk 82 skeem)
annaabi.ee 
