isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-is ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd
õigusvõime. Haldussuhetes tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikud vaidlused üldkohtu pädevusse. Era- ja avalikul õigusel on erinevad lähtepunktid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ja reguleerib õiguskäivet ning eraisikutevahelisi aktuaalseid või potentsiaalseid huvide konflikte. Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise kriteeriumid Dispositiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Pretseptiiv- normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nim. avalikuks õiguseks. huviteooria – õigusnormide huvi suundumusest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu
See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11 Eesti õigusteadlastest on era- ja avaliku õiguse piiritlemise probleemiga põhjalikumalt tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades"
See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11 Eesti õigusteadlastest on era- ja avaliku õiguse piiritlemise probleemiga põhjalikumalt tegelenud A.T. Kliimann. Oma töös "Õiguskord", mis ilmus 1939. aastal, määratleb ta era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: dispositiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks; pretseptiiv - normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaate, kes on õigustatud looma õigusnorme dispositiivselt, nimetab A.T. Kliimann dispositiiv-normiadressaatideks. Dispositiivsus avaldub tema analüüsi põhjal selles, et "kumbki adressaat väljendab oma tahet dispositiivselt, s.o. seaduses ettenähtud tahteautonoomiat suvaliselt kasutades"
aprill 2019. a. Ükski teooria pole üldtunnustatud. Vajalik vahet teha, kui tekivad vaidlused, et siis teaks kuhu kohtusse pöörduda. Osa probleeme on piirimail, kus on raske öelda, kumb valdkond domineeri. Eesti õigusteadlastest on põhjalikult käsitlenud antud teemat A. Kliimann (1939 a teoses "Õiguskord") normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: 1. Dispositiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv- normiadressaadid ning dispositiivsus väljendub asjaolus, et tahet väljendatakse tahteautonoomiat kasutades. 2. Pretseptiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on
5. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Juura, Tallinn, 2004, lk 167186. Loeng 7. Riigikogu. Õigusloome 1. Eelnõu väljatöötamise staadiumid kaasamine; väljatöötamiskavatsus; mis on õigusakti eelnõu seletuskirja eesmärk; kuidas kooskõlastatakse õigusaktide eelnõusid. 1. Kaasamine Õigusloome valdkonnas tähendab kaasamine (ehk osalus ehk konsulteerimine) puudutatud isikute, st kavandatavaid norme tulevikus rakendatavate asutuste, aga ka tulevaste normiadressaatide (isikute ja huvigruppide) osalemist eelnõude, strateegiate ja kontseptsioonide väljatöötamisel. Oluline on silmas pidada, et huvirühmade esindajate arvamus oleks piisavalt representatiivne. Kaasamine ei pea ilmtingimata olema õigusloomemenetluse esimene etapp, vaid seda on võimalik teha ka hilisemates menetlusetappides. 26 2
Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-es ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi; b) kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad
annaabi.ee 
