Seda vormi kasutatakse siis, kui subjekt ei saa oma subjektiivseid õigusi realiseerida ilma kompetentse riigiorgani või ametniku vastava tegevuseta (EV passi saamine; pensioni saamine; kohustuslikku kaitseväeteenistusse kutsumine jne) või kui on tegu õiguserikkumisega (õiguserikkuja karistamine; rikutud õiguse ennistamine). ------------------------------------------------------------------------------------------------------- NB! Õiguse realiseerimise kahe esimese vormi juhul saavad normiadressaadid ise vahetult subjektiivseid õigusi realiseerida! NB! Õiguse realiseerimise kolmanda vormi juhul ei saa normiadressaadid subjektiivseid õigusi realiseerida vahetult ise, vaid nt kohtuniku või riigi- või omavalitsusametniku või muu selles tähenduses kohustatud isiku tegevuse kaudu! ------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1.3. Õiguse realiseerimise põhivaldkonnad. Õiguse realiseerimine toimub
Vajalik vahet teha, kui tekivad vaidlused, et siis teaks kuhu kohtusse pöörduda. Osa probleeme on piirimail, kus on raske öelda, kumb valdkond domineeri. Eesti õigusteadlastest on põhjalikult käsitlenud antud teemat A. Kliimann (1939 a teoses "Õiguskord") normativistlik era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooria, mis määratleb era- ja avaliku õiguse mõisteid järgmiselt: 1. Dispositiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigusnormistikku nimetatakse eraõiguseks. Normiadressaadid, kes on õigustatud looma õigusi dispositiivselt on dispositiiv- normiadressaadid ning dispositiivsus väljendub asjaolus, et tahet väljendatakse tahteautonoomiat kasutades. 2. Pretseptiiv normiadressaatide käitumist korraldavat õigust nimetatakse avalikuks õiguseks. Normiadressaadid, kes on kohustatud või õigustatud looma õigusnorme pretseptiivselt on pretseptiiv-normiadressaadid ning pretseptiivsus väljendub asjaolus, et avalikus õiguses
kaasa õigusliku vastutuse, s.h haldusõigusnormide alusel. Haldusõigusnormi realiseerimine Haldusõigusnormid, mis on kehtestatud selleks ettenähtud korras, peavad olema realiseeritud, s.t nad peavad olema praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Üldistatult võib öelda, et haldusõigusnormide realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel. See tähendab, et normiadressaadid hoiduvad keelatud toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid; Normi kasutamise teel. Normiadressaadid teostavad oma vabal valikul lubatud toiminguid; Normi rakendamise teel. Õiguse rakendamise protsessi nimetatakse subsumtsiooniks. Haldusõigusnormi rakendamine võib seisneda selleks volitatud subjekti poolt konkreetses asjas halduse üksikakti väljaandmises või ametiisiku poolt haldussanktsiooni kohaldamises
avaliku õiguse eristamisel, kuna see on seotud era- ja avaliku õiguse funktsioonide erinevusega. Antud käsitluse kriitika põhineb argumendil, et subjektiteoorias endas sisaldub avaliku õiguse määratlus circulus in definitio, kuna siin juba eelnevalt eeldatakse avaliku võimu kandjate, normiadressaatide olemasolu, kuigi õigusnorm, mis on avaliku õiguse osis, konstitueerib avaliku võimu kandjad, s.t. normiadressaadid. Üldlevinud on arvamus, et üksikjuhul väärivad tähelepanu kõik eespool nimetatud teooriad ning nendes toodud kriteeriumid on rakendatavad. Avalik õigus on seega kõige üldisemalt määratledes õigus, mis korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku) vahel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: rahvusvaheline avalik õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus,
avaliku õiguse eristamisel, kuna see on seotud era- ja avaliku õiguse funktsioonide erinevusega. Antud käsitluse kriitika põhineb argumendil, et subjektiteoorias endas sisaldub avaliku õiguse määratlus circulus in definitio, kuna siin juba eelnevalt eeldatakse avaliku võimu kandjate, normiadressaatide olemasolu, kuigi õigusnorm, mis on avaliku õiguse osis, konstitueerib avaliku võimu kandjad, s.t. normiadressaadid. Üldlevinud on arvamus, et üksikjuhul väärivad tähelepanu kõik eespool nimetatud teooriad ning nendes toodud kriteeriumid on rakendatavad. Avalik õigus on seega kõige üldisemalt määratledes õigus, mis korraldab suhteid riigi ja isiku (kodaniku) vahel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad järgmised õigusharud: rahvusvaheline avalik õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus,