Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades.
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline
3. Suhted inimelu üldiste sihtide ja üldeesmärgiga Eetika liigid · Analüütiline eetika teaduslik eetika, mis kirjeldab erinevad eetikasüsteeme ja mõtteviise, analüüsib ja võrdleb neid, otsides vastuseid küsimustele mis on hea? ja mis on halb? · Normatiivne eetika - moraalsed reeglid ja põhimõtted, mis kvalifitseeruvad headeks ja õigeteks inimkäitumise juhisteks teiste inimestega suheldes ja teisi inimesi koheldes. Kutse- eetika on üks normatiiveetika liik · Metaeetika kõrgemal tasemele mõtlemine Eetikateooriad · Teleoloogiline teooria - otsuse tegemisel lähtutakse teo tagajärjest, teo kasust Teo õigsuse määrab see, kas selle tagajärg on hea või halb, kas teo tulemusena avaldub kasu, heaolu või vähenes kannatus, kas saadi targemaks, saavutati midagi. Teol endal on instrumentaalne väärtus Olulisem alateooria UTILITARISM mida suurem hüve mida suuremale
(altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks Teoreetiline eetika normatiiveetika (konstruib eetikateooriaid ja põhjendab moraaliotsusi teoreetiliste raamistike sees), metaeetika (e. analüütiline uurib terminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis
inimvajadusteks; (ó) hüpoteetiliste evolveeruvate normtasemeseaduste alusel seletaks samade fenomenide ilmnemist; (ì) vajaduse mõiste sobiva eksplikatsiooni kaudu õigustaks vajaduste rahuldamisele (ehk kahju vältimisele) suunatud tegevust. Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti
Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika. Kutse- ehk professiooniesindajad on erialase teoreetilise ja praktilise teadmisega asjatundjad ning tavaliselt on erinevatel professioonidel oma eetikakogumid. Eetikal on mitu tähendust laiemas mõistes tähendab see sarnasust mõistetega: kõlblus ja moraal, kitsamas tähenduses mõistetakse eetikana teadust moraalist. Eetika jaguneb: · Teoreetiline eetika võib olla näiteks normatiiveetika. · Rakenduseetika mingi eluvaldkonna või professiooni kutse-eetika. Eetika uurimisobjektiks on erinevad moraaliprobleemid nagu: mis on halb, mis hea; mis on õige, mis väär. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1) Ausus vandeaudiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt; 2) Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi laste teistel mõjutada oma objektiivsust;
Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga. Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis vale. Audiitori kutse-eetika põhimõtted: 1. Ausus- vandeaudiitor peab professionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ning toimima ausalt. 2. Objektiivsus - vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest, ega tohi kellelgi lasta mõjutada enda objektiivsust. 3
Eetika võib osutada nii inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele kui ka nende üle reflekteerimisele. Esimesel juhul samastatakse eetika moraaliga. Teisel juhul räägitakse eetikast kui moraalifilosoofiast ning siis on moraal eetika uurimisaine. Üldiselt saab sõna "moraal" peaaegu alati asendada sõnaga "eetika", ent mitte vastupidi. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika vahele tõmmata ei saa, kuid nagu nimigi osutab, peetakse kutse-eetika all silmas mingil kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
