Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused:
- Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses  Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused.  Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid  Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0%  Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite suhe hoiuste koguhulgast (Eestis algselt 8%) Laenamine ja säästmine
(mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused Välistatasakaalu puudumine Eesti jooksevkonto on olnud miinustes alates 1995.aastast. Põhjuseks on see, et Eesti kodanike säästud ei ole piisavad, katmaks erasektori koguinvesteeringuid. Tühimik investoringute ja säästude vahel näitab, et : 1.riik areneb kiiremini, kui ressursid seda praegu ise võimaldaksid 2. Eestis on vabade vahendite ehk kapitali puudus
õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte. Normistiku, milles lähtuda tsiviilvaidluste lahendamisel, mis tekivad suhetes välismaalastega, või kui need puudutavad välismaal asuvat vara, või kui õigussuhe tekib, muutub või lõpeb väljaspool EV territooriumi, kehtestab rahvusvahelise eraõiguse seadus (RT I 2002, 35, 217; 2004, 37, 255). Kohaliku riigivõimu või KOV üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse cõi KOV territooriumil. Normatiivakti subjektiline kehtivus Määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid, bipatriidid või välismaalased. Real juhtudel võib õigusakt reguleerida ainult kindla isikute kategooria käitumist (kaitseväekohuslased, üliõpilased, invaliidid).
Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad:  õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid,  õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja
Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse
protsendile seoses eurosüsteemide ühinemise ettevalmistamisega. Rahapaigutused võivad olla otse- või portfelliinvesteeringud. Esimesel juhul suunab ja juhib investor oma raha kasutamist aktiivselt, teisel juhul lihtsalt jälgib olukorda ja viib raha minema, kui talle midagi ei meeldi. Eesti maksebilanss Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. lates 1. jaanuarist 1994,
ajalistes piirides, eristatavus - edu (eesmärgi saavutustaseme tõusu) seostatavus projektiga, mõõdetavus - edenemise fikseeritavus vastuvõetavate kulutuste ja pingutustega. NÄIDE: Probleemide transformeerimine eesmärkideks: Probleemid Eesmärgid Ebaselged ning ebapiisavad sotsiaalset õiglust ja Parandada ning täiendada sotsiaalset õiglust ja - Âkaitset tagavad normatiivaktid kaitset tagavad normatiivaktid Kõrgharidussüsteem ei anna tööturul nõutud et- Toetada kõrghariduse reformi ja orienteerimist tevalmistust tööturule Puudub sotsiaaltöötajate jätkukoolituse süsteem Luua vajadusi järgiv jätkukoolituse süsteem SWOT-analüüs ... sobib hetkeseisust ülevaate saamiseks (ja andmiseks) ning on abiks nii hetkeolu-
1 SISUKORD SISUKOR 1.1Ettevõtte sisekeskkond...........................................................................................5 1.2Ettevõtte tegevusala ja selle analüüs......................................................................6 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele...............................6 2MAJANDUSSÃœNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE............8 2.1Raamatupidamistreguleerivad õigus- ja normatiivaktid, sh raamatupidamise sise- eeskiri..........................................................................................................................8 2.2Finantsarvestuse põhimõtted ja Âmeetodid............................................................8 2.2.1Raha arvestus..................................................................................................8 2.2.2Põhivara arvestus.......................................................................
kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu-ja halduspretsedent. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 3.Nimeta 3 õiguse allikat.
Õigustekstide liigid Dokument ja õigusakt Dokument  on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Õigusakt  on avaliku võimu volitusega antud kohutuslikke käitumiseeskirju ehk õigusnorme sisaldav dokument. Õigusaktid: · Õigustloovad aktid ehk õiguse üldaktid ehk normatiivaktid. Põhiseadus Vabariigi Presidendi seadlus Seadlus Määrus Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras.
Põhiliselt see peatükk käsitleb seda, millel tugineb meie ühiskond. Tegelikult tekst pole lihtne, aga kui lugeda põhjalikult, siis võib sellega hakkama saada. 3.peatükk.Õiguse vormid ehk allikad (62-75 lk) Need kaks peatükki ( 2. ja 3.) on omavahel seotud. Kui eelmises petükkis räägiti õigusnormist, siis selles räägitakse õigusnormi väljendamise viisist. Kõige pealt tekstis käsitletakse õigusvormi mõisteid ja liike. Pärast näidatakse millised on õigusaktid ( näiteks, normatiivaktid ja üksikaktid) ja seletatakse nende tähendusi ja liike. Samuti meile tutvustatakse õigusnormi struktuuri ja kuidas õigusnorme sõnastatakse õigusakti tekstis. Mul on juba kogemus, kuidas õigusnormid väljenduvad õigusakti tekstis. Ma juba tegin sellist tööd, kus pidi liigitama õigusnormid õigusakti tekstis. See töö oli päris huvitav, aga raskusi oli sellega, sest õigusnormi struktuur ei väljendu otseselt õigusakti
SKT d võib arvutada mitmel moel. Enamasti tehakse seda Rahvatulu kaudu. Rahvatulu/RT/ on ühiskonna majandussubjektide (indiviidide, ettevõtete, valitsuse) toodetud kogutulu. RAHVATULU = SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG  AMORTISATSIOONIKULUD -KAUDSED MAKSUD SKT = RT +AMORTISATSIOONIKULUD +KAUDSED MAKSUD. Välismajanduspoliitika. Väliskaubandus on vajalik :siseressursside piiratus, +sotsiaalsed ja pol. huvid(tööpuuduse vähendamine jmt.) Välismajandussuhteid reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks. Välismaj. suhete intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud maj. riikideks. Täielikult avatud majanduse puhul on välismaised majandussubjektid kodumaistega täiesti võrdsetes tingimustes. Import- kaupade ostmine välismaalt. 3 Eksport-kodumaiste toodete müük välismaale.
avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib
...........................................................8 Kokkuvõte .........................................................................................................................10 Kasutatud allikate loetelu ..................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 12 Kasutatud normatiivaktid...................................................................................................13 Kasutatud kohtulahendid................................................................................................... 14 2 Sissejuhatus Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära
normatiivakt kehtetuks Normatiivakti ruumiline kehtivus – määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega; üldjuhul kehtivad õigusaktid kogu riigi territooriumil; võib kehtestada ka lokaalise iseloomuga normatiivakte, s.t selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas Normatiivakti subjektiline kehtivus – määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes (kodanikud, apatriidid, bipatriidid, välismaalased) Õigusaktide süstematiseerimine – aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse:  inkorporeerimise teel (normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse)  kodifitseerimise teel (normatiivaktid töötatakse sisuliselt läbi)
 Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. 12) Ruumilise kehtivuse tähenduses kehtestavad kõik rigid oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus – kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. 13)Normatiiv aktide kehtivus isikute ringis suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territoorimil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud apatriidid(kodakonsuseta isikud), bipartiidid(kahe või enama kodakondsusega iskud) või välismaalased. Välja arvatud diplomaadid nende abikaasad konsulaartöötajad, mõne riigi asutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud kes omavad diplomaatilist immuniteeti. 14) Õigusaktide süstematiseerimine On oluline, et õigusaktid oleksid süstematiseeritud.
Nt on välisaktivateks residentpankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jms tehingud. Välispassiva - on mitteresidentide nõuded residentidele, nt Eesti mitmesugused välisvõlad, samuti mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jm passivad. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. Alates 1. jaanuarist 1994,
või nimetatud omavalitsusüksuste ühisesse omandisse koos erastamiskohustusega või selleta.». §161.(16) Omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus. 13. Kes on maa erastamise korraldajaks? Maa erastamist korraldab maavanem. §222.(1) MRS 14. Vara õigusvastane võõrandamine on ... on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. §6.(1) ORAS 15. Kelle kulul toimub maa erastamine? Maa erastamine toimub ostja kulul. §23.(5) MRS 16. Omandireformi objektiks on ... õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad
Õiguse allikate liigid (klassikaline kataloog): 1) tavaõigus (tavad) - Vanimaks õiguse allikaks on tavaõigus (õiguse eelaste) 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus - katoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, sisaldab nii kiriklikke kui ka tsiviil-, kriminaal- ja protsessuaalseid norme; 5) pretsedendiõigus - kohtulahenditega loodav õigus; 6) korporatiivne õigus - juriidilise isiku liikmeks osanikuks või aktsionäriks olemisest tulenevad õigused; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus); 8) õiguse üldpõhimõtted [tsiviliseeritud ühiskondades tunnustatud õiguse üldised põhimõtted], ja moraalipõhi-mõtted, väärtused ja hinnangud [sh printsiibid normidena  nt konstitutsioonides, eetikanormistikud jm]; 9) judikatuur - kohtulahendid ja kohtujuhised; 10) doktriin [doktriinid, õpetused, teooriad, kontseptsioonid]. LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI:
Nendesse perekondadesse kuuluvad õigussüsteemid avaldavad oma geograafilise läheduse ja tiheda suhtlemise tõttu Eesti õigusega sellele kõige suuremat mõju. Romaani-germaani õigusperekonda iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õiguse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks on selles perekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Sellesse perekonda kuulub oma ajaloolis-poliitilise arengu mõjul ka Eesti õigussüsteem. Angloameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ning hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi
Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja rahvusliku õiguse kujundamine. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Romaani-germaani õigusperekonda kuuluvad Euroopa mandririikide kõrval ka Ladina- Ameerika riigid, Aafrika riigid ja Lähis-Ida maad. Anglo-Ameerika e üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal pea kõiki inglisekeelseid riike. Üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Eesmärgiks on
18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused  euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri  Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo  Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib:
Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud kommentaarid Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid. Seadused, määrused, mis sisaldavad õigusnorme  üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Õigusriik. Korra aluseks õiglus, mis kaitseb üksikisikuid riigi eest, õigus soodustab vabadust. Võimuriik. Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki üksikisikute eest, õigus astub võrreldes võimuga tagaplaanile, õigusele antakse nii palju ruumi, kui võim seda lubab Õigussuhe. Õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Kolm elementi: Sisu  subjektiivne õigus
• Puudub igasuhune võimalus ametikohta omastada Korruptiivne tegu - ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Korrupstioonile omased tunnused: • Ebalojaalsus • Salatsemine • Isiklik kasulootus Kontroll ametnike tegevuse üle: • Veendumaks rahva otsuste täideviimises! • Sisekontroll - Juriidiline (normatiivaktid) - Psühholoogiline (ametnikueetika) • Poliitiline kontroll - Varaline järelevalve - Ametikohtade täitmine • Majanduslikku tegevust ja vara kontrollib Eestis Riigikontroll (Riigikontrolör alates 2013. aastast Alar Karis) • Õiguslik kontroll - Administratiivse väärkohtlemise vastu - Õiguslikku kontrolli aitab tagada kohtusüsteem või ombudsman - Ombudsman lepitab pooli Regionaalse valitsemise tähtsus: • Mitmerahvuselise riigi küsimus
Üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme ning kehtib määratlemata isikute ringi suhtes, ta on Madri-Euroopas peamiseks õigusvormiks. Üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid. 5.Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud normatiivaktid on kõige kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õiguasktide suhtes. 6.Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? Kõige kõrgema jõuga on põhiseadus, konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust, lihtseadused on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7
Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja rahvusliku õiguse kujundamine. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Romaani-germaani õigusperekonda kuuluvad Euroopa mandririikide kõrval ka Ladina- Ameerika riigid, Aafrika riigid ja Lähis-Ida maad. Anglo-Ameerika e üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal pea kõiki inglisekeelseid riike. Üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Eesmärgiks on
1. Töökeskkonna korraldus Tööohutusalane tegevus on reglementeeritud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuseseadusega. Peamisteks õigusaktideks on töötervishoiu- ja tööohutuse seadus ja selle lisad, teised töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad seadused, normatiivaktid, eeskirjad ja lepingud. Töö ja tööohutusalaste õigusaktide järgimise kontrollimine on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused. 16. nov 1988 võttis ENSV ülemnüukogu vastu rea akte, millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus. 1. Sellistes aktides olid: 1) Deklaratsioon ENSV suveräänsusest 2) Resulatsioon liidulepingust. 3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta ENSV konstutsioonis Kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitel (seadusandev täidesaatev ja kohtuvõim ) Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks. Tunnustab eraomandit Tunnustada inimõigusi Tagada konstutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse. 1990.a. kevadel toimusid EnSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised. 30. märtsil 1990 võttis ENSV elmnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest Selle akti sisu oli: Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi eksistentside juriidiliselt, et Eestis tänaseni okupeeritud
halva) ,,Käehoidja": õhkkonna looja, kontakti hoidja, pingemaandaja (emotsionaalne puhver) 3. Personalipoliitika valdkonnad ja koostamise põhimõtted Valdkonnad: Personali värbamine ja valik Töö tasustamine Töötajate karjaari planeerimine Personali koolitus Suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega Töötervishoid ja töökaitse Organisatsioonisiseseid töösuhteid reguleerivad normatiivaktid ja dokumentatsioon Põhimõtted: Iga töötaja saab aru ettevõtte missioonist ja põhiväärtustest ning oma tööpanuse olulisusest ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Iga töötaja vastutab oma töötulemuste eest. Juhid on ettevõtte väärtuste kandjad. Juhid ja töötajad on partnerid ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Organisatsiooni juhtimist iseloomustab eesmärkidele pühendumus, kaasav
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise
*õigust muutvad faktid *õigust jõpetavad faktid (surm, hõivamine) Juriidiliste faktide olemasolu või puudumine tehakse kindlaks juriidiliste tõendite abil. Juriidiline tõend on teatud viisil fikseeritud jäljend tegelikkuses aset leidnud sündmusest või teost. 22. Õigusaktid, mõiste ja liigid. Õigusakti all mõistetakse kirjalikult vormistatud kindlatele vormistamisnõuetele vastavat õigusnormide kogumit. Liigitatakse: *üldaktid *üksikaktid Üldaktid on õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadus, määrus). Üksikaktid on õigust kohaldavad aktid. (Riigikogu otsus, vallavalitsuse korraldus) 23. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel. Organ õigustloov üldakt; õigust rakendav üksikakt Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus määrus korraldus Minister (VV liige) määrus käskkiri Peaminister - korraldus
Kokkuvõttes peaks selguma, kas töö eesmärk on saavutatud ja kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte üle1/10 töö põhiosa mahust). Kasutatud kirjanduse loetelu Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid. Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded, väitekirjad, riiklikud seadused jm normatiivaktid, instruktiiv- ja metoodilised materjalid. Teised allikmaterjalid (dokumendid, aruanded, interjuud, arhiivimaterjalid jm) võib esitada joonealuses viites või tekstis. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui ühel allikal on mitu autorit, esitatakse nende nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse
2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse: 1) õigustloovad aktid e normatiivaktid e üldaktid, 2) õigustrakendavad e üksikaktid. Õiguse teooriate paljusus Tuleneb lõppastames sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega seotud, samuti kuivõrd õigus on sõltumatu või sõltuv teistest sotsiaalsetest nähtustest. See on ka küsimus õiguse ja õigluse allikatest, samuti õiguse eesmärgist ja rollist ühiskonnas. Antiikaja käsitlused õigusest Antiik-Kreekas käsitlesti loodust inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus
Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja hiljem rahvusliku õiguse kujundamine. Õigusteaduses on pööratud peatähelepanu õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ie ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Siit tulenevalt on peamiseks õigusallikakas selles õigusperekonnas riigi normatiivaktid, mi peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike , Lähis-Ida maad ja EESTI. Alglo-ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond Kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras see, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid
(Anepaio jt 2005:18). Seadused ja tavad Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks.
lepinguväliseid kohustusi, kahju hüvitamine nt asja ettenäitamine, alusetu rikastumine; 4. PKS-selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust; 5. PärS-selles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Õiguse allikad: põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused (normatiivaktid), seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused), tava, peale selle ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige EL õigus.PS määrab seaduste kehtestamiseks õigustatud organid, nende pädevuse õigusaktide vastuvõtmisel, formaalsed nõuded jne. PS kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kellel on ainuõigus võtta vastu seadusi. Tava- käitumisharjumus, tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes
Järelvalve ametnike tegevuse üle Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. Kontrolli võib teostada kolmes vormis  sisemises ehk ametkondlikus, poliitilises ning õiguslikus. Sisekontrollis põimuvad kaks aspekti  juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljes on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ja ametkonnasisesed normatiivaktid ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse järelvalvet ametnikukultuuri üle, mis kirjutab ametnikele ette eetikanormid ja käitumismallid. Poliitiline kontroll kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Kolmandaks kontrolli vormiks on õiguslik kontroll, mis peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Seda võib korraldada kahel moel: kas 9
· Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord; · Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; · Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Esmaabi korraldus ettevõttes; · Tuleohutuse üldnõuded; · Ohumärguannete kasutamise nõuded töökojas · jt. Samuti reguleerivad töötervishoidu ja tööohutust kehtivad töökeskkonna tegurite normatiivaktid ning muud kehtivad eeskirjad ja lepingud. Töökorraldus riigi tasandil- EV SOTSIAALMINISTEERIUM TÖÖKESKKONNA BÜROO TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖKESKKONNA NÕUKODA TÖÖKESKKONNAFOND KOHALIKUD TÖÖTERVISHOIU AMETILIIDUD TÖÖ- TEENISTUSED (KUTSEKOJAD) INSPEKTSIOON TÖÖKOHT TÖÖANDJA  TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST TÖÖTAJA  TÖÖKESKKONNA VOLINIK TÖÖKESKKONNA BÜROO  kavandab ja teostab töökeskkonna poliitikat, mille
formaliseeritud keel  õiguskeel (normitehniline keel) 5 2 Õigusnormi mõiste 1) Õigusnorm on pideva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Vastuvõetud RK-s (parlamendis) õigusnormid vormistatakse kirjalikult õigusaktideks (õigustloovad üldaktid ehk normatiivaktid ning õigustrakendavad üksikaktid). Kehtestatud korras õigusnormi kirjalikku, vorminõuetele vastavalt dokumenteerimist tähistatakse terminiga sätestamine. Sätestamine on normatiivne toiming. Siin kasutatakse erilist ratsionaalset lakoonilist keelevormi, spetsiifilisi tähistusi, sümboleid  paragrahv §), lõige (1), punkt Â1, § jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks. 3.Õigusnormide liigid. Õigusnormid liigitatakse mitmel alusel alljärgnevalt:
4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi
normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani ja angloameerika õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava olukorra. Peamiseks õigusallikaks on selles õigusperekonnas riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. (toimus õiguse uurimine, ülikoolid jne.) Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekonna spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid indiviidide vahelisi vaidlusi. Eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse lahendamine. õiguse allikaks ei ole mitte normatiivakt, vaid kohtu- ja halduspretsedent.
Normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Normatiivakte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires, sellest tingituna on nad erinevate nimetustega. Normatiiv- ehk õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. 18 Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitmismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see kätimismudel ette on nähtud.Õiguse kasutaja
Töölepingu alusel teeb güüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. 2. Mis on tööõiguse allikateks? · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid · Euroopa sotsiaalharta · Euroopa liidu töösuhteid reguleerivad aktid · Eesti vabariigi põhiseadus · Seadused · Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused · Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid · Kollektiivlepingud 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale? · 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja?
ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Romaani-germaani õigusperekond kujunes 12. sajandist Euroopas. Iseloomulik on asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, peamiseks õigusallikaks on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Anglo-ameerika (common law) perekond kujunes Inglismaal 11. sajandil. Õigusnormi abstraktsuse aste madalam, eesmärgiks konkreetse kaasuse õiglane 15 lahendamine, peamiseks õigusallikaks kohtu- ja halduspretsedent. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik  reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod.
Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1) Tööõiguse printsiibid on: Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all. Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus. Töösuhete stabiilsuse põhimõte.
Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik leida midagi uut ja põnevat. Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad liigitatakse omakorda-ajakirjandus, dokumentaalsed materjalid, mälestused, allikalise väärtusega kirjandus jm. Dokumentidest võib alaliikidena välja tuua normatiivaktid, diplomaatilised dokumendid, valitsuse ja parlamendi istungite protokollid, majandus-statistilisi allikaid jm. Ajalooallikas võib põlvkondade vältel anda uut teavet uurijatele, mida eelnevad põlvkonnad ei osanu näha või ei pidanud oluliseks. Võib öelda, et allikas avaneb igas uues ajastus justkui uuesti, omandab uue elu ja hingamise, kuid ainult siis kui ajaloolane tema poole pöördub.1 Õigusaktid
ka õiguse üldaktiks. Kuna norm akti kaudi loob riik objektiivset õigust, nim teda ka õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne akt ehk üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile  individuaalsed õigusaktid. Ei sisalda õigusnorme, baid rakendavad neid , mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid. (kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne). Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Iga riigi normatiivaktid mood hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on SEADUS. Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas).
teatavaks. Mõistet õiguse allikad kasutatakse 2 tähenduses: 1) Materiaalses mõttes - õigust loovad allikad 2) Kuidas õigusnorme luuakse - mille abil riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu. Formaalses mõttes jaotatakse õiguse allikad: 1) Tava 2) Pretsedent (presidendiõiguses) 3) Leping (tsiviilõiguses) 4) Õigusteadlaste arvamused 5) Kanooniline normistik 6) Normatiivaktid e. kirjutatud õigusnormid 24. Õigustloovad üldaktid ja õigustrakendavad üksikaktid: Õigust loovad üldaktid Tunnused: 1) üldkohustuslikud 2) kehtestavad reegli kõigiks järgnevateks juhtudeks toimida alati nii nagu reegel ette nägi. 3) laienevad kõigile subjektidele Õigusaktide liigid: 1) seadus 2) määrus 3) korraldus 4) otsus 5) käskkiri 25. Kuidas jõustub õigusakt (promulgeerimise ja teised staadiumid, õigustühised aktid):
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks.
annaabi.ee 
