Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena.
Viikingitel oli kaks teed. Läänetee viis piki Lääne-Euroopa rannikut Vahemerre. Idatee kulges läbi jõgede (Volga, Dnepr) ja idaslaavi alade, läbi mille jõuti Bütsantsi. Läänetee äärde kujunesid viikingi päritolu asulad/riigid, näiteks Prantsusmaal Normandia hertsogkond või Sitsiilia saarel Sitsiilia kuningriik. Ida pool kutsusid idaslaavlased enda üle valitsema viikingid, kellest üks Rjurik, pani aluse Vana-Vene riigi tekkele normanistlik teooria. Viikingeid saab pidada ka maadeavastajateks. Islandil elanud viikingid sõitsid läände ning jõudsid välja Gröönimaale, sealt mindi edasi Põhja-Ameerikasse. Gröönimaale jõudis välja Erik Punane, kes pagendati Islandilt, mistõttu ta pidi retkele minema. Sel ajal oli Gröönimaa palju elamiskõlblikum kui praegu. Sinna tekkisid lõuna ja põhja asulad. Erikul oli poeg Leif, kes sõitis edasi Põhja-
Neist läände jäid germa. Piiriks Elbe jõgi Lõunasse sklaviinid balkani ps. (lõunaslaavlased: bulgaarlased, horvaadid, serblased, sloveenid, montenegrolased) Itta antid (idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased) Dnepri jõe keskjooksul elutsestd. Sealt hakksid liikuma põhja poole, kus puutusid kokku läänemeresoomlastega, nad liikusid põhjavene poole. Nad slaavistusid. Normanistlik teooriavanavene riigi rajajad olid viikingid 862 Rjuritknovgorodis, sineud, truvor. Tulid kõik koos kaaskonnaga. VV algas 882 kui rjurik kaaskondlane oleg vallutas kiievi. Vv ehk Kiievi Vene algus viikingid slaavistusid. Antinormanistlik teooria VV rajasid idaslaavlased, valitsejad 988 lasi VV suurvürst Vladimir ennast ja kaaskonda ristidaõigeusu kiriku algus vm Jaroslav tark vallutas 1030 jurjevi(tart). Lasi kirja panna"Vene õiguse" 10. Araablased ja islami usk
hüdronüüme, mis balti pärand, Smolenski Moskva aladel. Käsitöö ja kaubandus alad jõgede äärde, selle pärast laiali asumine. Tsuudid nii eestlased kui teised läänemererahvad, kes elasid Loode-Venemaal. Juba 6. sajandil Jordanise tekstis kasutatud (esimesed tsuudid olid Velikaja juures?). Alates 11. sajandist selge, et ka eestlast nimetatud tsuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tsudak vene keeles veidrik. Vana-Vene riigi teke G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide
vana-bulgaaria keelde piibli. Oluline oli see, sest töötati välja kirikuslaavi ehk vana-slaavi kiri. 3. Ida poole, Dnepri jõe keskjooksule asusid elama antid. Neid peetakse ida-slaavi hõimude eellasteks. Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dnepri jõge põhja poole, aga seal elasid soome-ugri hõimud ja idaslaavlased said mõjutusi ka soomeugrilastelt, aga ida-slaavlased mõjutasid soomeugrilasi rohkem. Vana-Vene riigi tekkimine: 1. Normanistlik teooria (nad olid jõudnud nii kõrgele ühiskondlikule tasemele, aga neil ei olnud enda seas valitsejat ja Vana-Vene rajasid varjaagid) Ida-slaavi hõimud ei tulnud ise oma valitsemisega toime ja seetõttu otsustasid nad kutsuda ennast valitsema varjaagid. 862. aastal saabusidki kolm varjaagi venda Rjurik, Sineus ja Truvor ida-slaavlaste juurde. Rjurik sai võimule Novgorodis. Aastal 882 üks Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas Kiievi ja pani
annaabi.ee 
