Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid. Märjad ruumid on vannituba, dušš dušširuum, iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile.
Ekstraktsiooni all mõistetakse protseduuri, kus lahusti – ekstrahent – viiakse prooviga kontakti nii, et proovi huvi pakkuv komponent lahustub ekstrahendis ning seega eraldatakse maatriksist. Ekstrahendi valik sõltub põhiliselt selle võimest lahustada uuritavaid proovi komponente. Enamvähem võrdse lahustamisvõime korral tuleb eelistada keskkonnale ohutumaid ja efektiivsemaid (aja kulu mõttes) lahusteid. Kuna ekstraktsiooniks kasutatakse normaaltingimustest kõrgemat rõhku ja temperatuuri, on võimalik ekstrahentidena kasutada selliseid aineid, mis normaaltingimustel on gaasid. Kui ekstraheerimise temperatuur ja rõhk on üle vastava aine kriitiliste parameetrite, siis on tegu ekstraktsiooniga superkriitilises olekus fluidumiga. Perioodiline ekstraheerimine viiakse läbi tavaliselt lihtsas mehaanilises ekstraktoris. Ekstraktoris on ekstraheeritav proov teatud aja kontaktis ekstrahendiga
4.1 Ideaalgaas ja reaalgaas Gaasilise oleku puhul täidavad gaasi molekulid ühtlaselt kogu ruumala, kuna nende vahelised jõud on väikesed, siis on nad alalises korrapäratus liikumises. Gaasides on kaugused molekulide vahel osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide vastastikune toime suhteliselt nõrk. Sellist oletatavat gaasi, milles gaasimolekulide vahel ei esine jõudusid ja mille molekulid ei oma ruumala, nimetatakse IDEAALGAASIKS. Kui tingimused ei erine palju normaaltingimustest ( 273 K (0 o C) 1 atm (760 mmHg; 101325 Pa) on erinevused ideaal- ja REAALGAASI vahel väikesed. 4.2 Gaasi olekuparameetrid ja olekuvõrrandid Teatud hulga mistahes gaasi füüsikalist olekut kirjeldatakse rõhuga, ruumalaga ja temperatuuriga (P;V,t) ja neid suurusi nimetatakse OLEKUPARAMEETRITEKS. Need oleku parameetrid määravad gaasi oleku. Gaasi oleku võrrand ideaalgaasi korral: P*V=n*R*T P rõhk
Klaasukse ja ukseklaasi ohutuskuja. Üldjuhul laseb klaas soojuskiirgust läbi (ukse E-klassist). Kui uks viib otse trepikotta, siis ukse ohutuskuja liikumisteest süttivatest materjalidest ja tarinditest ning teisaldatavatest esemetest on 1,5 m kui uks viib trepikotta sisekoridorist, siis ohutuskuja pole vaja. Soojuskiirgust mitteläbilaskva tuletõkkeklaasiga tarindi kasutamisel korral ohutuskuja ei nõuta. Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett. Niisked ruumid wc ja majapidamisruum Märjad ruumid vannitoad, saunad. Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii et vee sattumine piirdetarindisse oleks välditud. Seina ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavalt elastne, et kestaks võimaliku hoone ,,elamine". Põranda veetõke ülespööre tehakse 15.20 cm ülespoole. Põrandad peavad olema kalletega.
olid ka soojamüüri või ahjuga piirnevad siseseinte kiviosad, millesse olid seinaosade erineva soojuspaisumise tõttu tekkinud praod (Joonis 2.22 vasakul). Palkelamu elanikud siseseinte helipidavust probleemiks ei pidanud, kuna tegemist oli ühe pere elanikega. Joonis 2.22 Pragunenud kivisein ahju kõrval (vasakul). Mädanikkahjustusega palkvaheseina alumine palk (paremal). 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Märjad ruumid on vannituba, duširuum, sauna leili- ja pesuruum: o kõrge siseõhu suhteline niiskus, o vee sattumine põrandale ja seintele tavaline, Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid: o õhu suhteline niiskus võib tõusta hetkeliselt suureks, o põrandale võib sattuda hetkeliselt vett. 27
annaabi.ee 
