peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega. Alles pärast mitmeid nägemispildi muundusi saab üliõpilasest teadusaailma asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu üliõpilane astub, ei ole lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, siis on see pigem määratud ühiselt ümbrusega ja teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mida üliõpilast on harjutud järgima. Seetõttu tuleb revolutsiooniaegadel koolitada teadlast tajuma teisiti teda ümbritsevat maailma. Ta peab õppima nägema uut kujundit mõningates tuttavates olukordades. Sellepärast ongi erinevad koolkonnad mõistnud paradigma eesmärke pisut vääriti. Oleme veendunud,et peame õppima aru saama vähemalt teadlaste loodud sarnastest seadustest. see, mis toimub teadusrevolutisooni ajal, ei taandu täielikult üksikute ja
aparatuur. Eksperimendid, et valida paradigma alternatiivsed rakendusviisid uuele huvipakkuvale alale. Teooria tekkimisel jäävad teatud seletamatud aspektid, piiratused, mis aga andsid alust teistele teadlastele mingite uute huvitavate katsete, tõestuste ja teooriate genereerimiseks. KOLM PROBLEEMIDE KLASSI: oluliste faktide kindlaks tegemine, faktide kooskõlastamine teooriaga ja teooria artikuleerimine – ammendavad Kuhni arvates nii empiirilise kui ka teoreetilise normaalteadusliku kirjanduse. NORMAALTEADUSE KUI MÕISTATUSE LAHENDAMINE Hämmastav joon normaalteaduses – vähene uudsete asjade päevavalgele toomine. Normaaluurimise probleemi lõpuleviimine tähendab etteaimatava saavutamist uuel teel, see aga nõuab igasuguste keeruliste instrumentaalsete, konseptuaalsete ja matem mõistatuste lahendmist. Mõistatus ja mõistatselahendaja – paradigma kehtivust peetakse iseenesest mõistetavaks, võib oletada lahendi olemasolu; need on ainsad probleemid, mida
dominant paradigm. This allows the beginning of an appraisal of the paradigm itself but it is only when the conflicting paradigm is developed that the necessary debate can begin. Kuhn then gives some of the characteristics of the subsequent debate which results in the resolution of revolutions. This is an elegant chapter with Kuhn drawing together the threads from previous chapters into a narrative with powerful explanatory properties. Milles avaldub normaalteadusliku uurimistöö ja paradigmade testimise erinevus? 181.Normaalteaduslik uurimistöö – mõistatuste lahendamine. Ei testita paradigmat. Leida alternatiivseid lahendusi mõistatustele. Paradigmade testimine – hakatakse alles siis testima paradigmat kui normaalteaduslik uurimistöö on ebaõnnestunud ja on tekkinud kriis. Lisaks saab alles siis paradigmasid testida kui on olemas uus paradigma. Kuidas on võimalik, et teaduse ajaloos on kõik teooriad olnud kooskõlas faktidega? Lk 177
annaabi.ee 
