Sooned jaotatakse sirgeteks ja kruvijoonelisteks. Sirge soon on freesi teljega paralleelne. Freesidel eristatakse järgmisi sooni: Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius. Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min.
tihedus ning märgamisnurk (joon. 3.7) ja on ümmarguse toru puhul väljendatav seosega kus Tson pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), wvee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõted on sama suurusjärguga 8 kui teradel, siis on ilmselt tõusu kõrgus sõltuv terastikulisest koostisest. Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit Kus h on kapillaartõusu kõrgus mm, e on poorsustegur, d10efektiivdiameeter ja C empiiriliselt määratav tegur, mille suurus on enamasti
12) w rg 35 kus Ts on pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), w vee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0°, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõted on sama suurusjärguga kui teradel, siis on ilmselt tõusu kõrgus sõltuv terastikulisest koostisest. Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit C h= , (3.13) e d10 kus h on kapillaartõusu kõrgus mm, e on poorsustegur, d10 efektiivdiameeter ja C empiiriliselt
pinnasemehaanikale pani aluse K.Terzaghi - pinnas ei ole lihtsalt osakeste Looduslike pinnaste mahumass vahemikus 1500 2100 kg/m3. Orgaanilist tihedusest ning märgamisnurgast. Pinnase poorid on tavaliselt üllalt peened, et kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti ainet sisaldaval pinnasel, nagu turvas on see väiksem 1000 kg/m3. vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõtmed on sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende 1.3.2 ERIMASS (pinnaseosakeste mahumass mahuühikus) s s= gt / sama suurusjärguga kui teradel , siis on tõenäoliselt tõusu kõrgus sõltuv sidemete rikkumine pinnasproovi võtmisel ja teimimisel moonutab oluliselt Vt (kg/m3), kus Vt-terade maht, gt-terade mass. Kvartsi mahumass 2660- terastikulisest koostisest
12) w rg kus Ts on pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), w vee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk. Arvestades, et vee pindpinevus on 0,073 N/m ja märgamisnurk puhta klaasi puhul 0°, on kapillaartõusu kõrgus meetrites toru läbimõõdu puhul millimeetrites 0,03/d. Pinnase poorid on enamasti küllalt peened, et vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõted on sama suurusjärguga kui teradel, siis on ilmselt tõusu kõrgus sõltuv terastikulisest koostisest. Kapillaartõusu ligikaudseks hindamiseks kasutatakse valemit C h= , (3.13) e d10
annaabi.ee 
