üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne
väheneb, mida tõestab leiva tahkumine. Leiva veerikkusega seostub paljuski leivatoodete mikrobioloogilise riknemise probleem. Samas on tahkem leib vähem nätskem ja ei kleepu nii hammaste külge kui pehme leib (Zilmer 2008). Mikrotoitaineid vajab inimorganism küll koguseliselt vähem, kuid need ühendid on inimese häireteta eluks asendamatud. Neid on vaja inimorganismi ainevahetuseks ja selle kaudu närvisüsteemi, lihaste, südamelihaste, veresoonte ning luustiku normaaltalitluseks. Samas suureneb mitmete vitamiinide ja mineraalainete vajadus veelgi kestva kehalise ja vaimse stressi puhul. Täistera- või lihtjahust küpsetatud rukkileib on vägagi arvestatav vitamiinide B10 (foolhape) B1, B2, B3 ja E allikas. Siin ilmneb rukkileiva olulisus just kahes aspektis. Esiteks, enamike eelnimetatud vitamiinide puhul katab 100 g rukkileiba vähemalt 10...15% päevasest vajadusest. Teiseks, loetletud vitamiinide
Ergutuse automaatreguleering tagatakse voolu reguleerimisega ergutaja sõltumatutes mähistes. Selle süsteemi ergutuspinge tõusukiirus on 2 -4 1/s. Ergutussüsteemi kiiruse olulise tõusu tagavad vaid juhitavad pooljuhtalaldid. Nendes ergutussüsteemides kasutatakse tavaliselt ergutajana 50 Hz-lisi vahelduvvoolugeneraator-ergutajaid. Ergutaja ergutamiseks on tavaliselt alalisvoolugeneraator-ergutaja. Tavaliselt kasutatakse kahte gruppi alaldeid, esimene grupp alaldeid on normaaltalitluseks ja teine grupp alaldeid on ergutuse forsseeringuks. Ergutusforsseeringu alaldite gruppi kasutakse ka staatori magnetvälja kustutamiseks (alaldid viiakse invertertalitlusse). Sellised ergutussüsteemid tagavad kõrge ergutuskordsuse (4) ja suure ergutuse kasvukiiruse (40 1/s). Kõik siiani vaadeldud ergutussüsteemid on nn kontaktidega süsteemid st, et ergutusvool juhitakse põhigeneraatori rootorimähisesse läbi kontaktrõngaste ja harjade
annaabi.ee 
