Qa 36467000 3 Qõ 0 3 Qk.f 0 3 7 J Qk Qa + Qõ + Qk.f Qk = 3.647 10 3 m Suitsugaasi entalpia liigõhuteguri liig = 1.2 korral põletatud kütuse (gaasi) normaalkuupmeetri kohta 6 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. t 131 tindex 131 tindex cCO2 1727 (1787.3 - 1700.3) - 1 + 1700.3 = 1727.27 3 100 tindex
Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ
-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp.-ini tv. V1 m3 gaasi põlemisel eraldub QV, kJ soojust, kus Q gaaskütuse kütteväärtus kJ/m3. Veele üle kantud sooju Q=cW(tv-ts) kJ, kus c on vee erisoojus kJ/(kg*K) (1) Kuna kalorimeetrilt ümbritsevale keskkonnale üle antav soojus on väga väike, siis Qv1=q cW (t v - t s ) kJ Q=
kütused süttivad hästi. 40.Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis 35.Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või gaaskütuse täielikul põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on 27.Aurujõuseadme ringprotsess (Rankine'i rp)
Lendosast järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku lämmastikku ja väävlit. Struktuuri järgi on koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest väiksem põlemispro-duktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; Naftama-suut—38-39MJ/kg
kui õhku on liiga palju, suureneb heitgaasi hulk, sellega kaasneb soojuskadu ja kasutegur samuti väheneb. 20. Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur . Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut
Kütuse kuivaine koostis: 𝐶 𝑘 + 𝐻𝑘 + 𝑂𝑘 + 𝑁 𝑡 + 𝑆𝑜𝑘 + 𝑆𝑝𝑘 + 𝐴𝑘 = 100% 𝑝 𝑝 Kütuse põlevaine koostis: 𝐶 𝑝 + 𝐻𝑝 + 𝑂𝑝 + 𝑁 𝑝 + 𝑆𝑜 + 𝑆𝑝 = 100% Kütuse orgaanilise aine koostis: 𝐶 𝑜 + 𝐻𝑜 + 𝑂𝑜 + 𝑁 𝑜 + 𝑆𝑜𝑜 = 100% Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg tahke- ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg või MJ/m3. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks Qa MJ/kg või MJ/m3 𝑄𝑎 = 𝑄ü − 𝑟 ∗ 𝑀𝐻2𝑂 8,94𝐻 𝑡 𝑊𝑡 𝑄𝑎 = 𝑄ü − 2,44( 100
..80 100...110 Pruunsüsi 40...60 130...170 Kivisüsi 9...60 170...390 Antratsiit 2...9 380...400 Põlevkivi 80...90 250 Kütuse kütteväärtus Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg tahke- ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Kütteväärtuse laboratoorsel määramisel mõõdetakse soojushulk, mis vabaneb kütuse põletamisel kalorimeetrilises pommis. Tahke- ja vedelkütuste kütteväärtus määratakse vastavalt standarditele ISO 1928, GOST 147-95, ASTM D 4868. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis
(N), väävli- (S), kloori- (Cl) ja teiste elementide sisaldus; · kütuse maht ja mahukaal · niiskusesisaldus (W); · tuhasisaldus (A); · lendaine sisaldus (V); · kütteväärtus (Q); · raskmetallide sisaldus; · tuha sulamistemperatuur jmt. Gaaskütuste jaoks on olulised järgmised parameetrid: · kütteväärtus, avaldatakse tavaliselt normaalkuupmeetri kohta; · koostis, sh metaani- (CH4) ja teiste süsivesinike sisaldus, vesiniku- (H2), süsihappegaasi- (CO2), lämmastiku- (N2) ja teiste gaaside sisaldus, niiskusesisaldus jne. Vedelkütuste korral tuleb vahet teha eri otstarbel kasutatavate kütuste vahel, seega transpordikütuste (bensiin, diiselkütus jt) ning katlakütuste (raske ja kerge naftapõhine vedelkütus, põlevkiviõli jt). Katlakütuste puhul on olulisemateks järgmised näitajad:
annaabi.ee 
