3) Koondame sarnased liikmed 4) Võrratuse mõlemaid pooli jagame tundmatu kordajaga 5) Teeme joonise, kirjutame vastuse 14. Mis on võrre? Võrde põhiomadus. Kuidas lahendada võrdekujulist võrrandit? Tõest võrdust, mille mõlemad pooled on jagatised, nimetatakse võrdeks. Põhiomadus: Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega. Lahendamine: Võrdekujulist võrrandit lahendatakse ristvõrrandi abil. 15. Mis on ruutvõrrand? Mida nimetatakse normaalkujuliseks ruutvõrrandiks? Mida nimetatakse täielikuks ruutvõrrandiks? Mida nimetatakse mittetäielikuks ruutvõrrandiks? Mis on taandatud ruutvõrrand? Võrrandit ax + bx + c = 0, milles a, b ja c on antud arvud (a ei võrdu nulliga) ja x on tundmatu, nimetatakse ruutvõrrandiks. Võrrand, mille vasakul poolel on esimesel kohal positiivse kordajaga ruutliige, teisel kohal lineaarliige, kolmandal kohal vabaliige ning paremal poolel null, on normaalkujuline ruutvõrrand.
2x2 3x = 0 x(2x 3) = 0 x = 0 või 2x 3 = 0 2x = 3 : 2 x = 1,5 x1 = 0 ja x2 = 1,5 Näide 12. 5x2 = 0 on mittetäielik ruutvõrrand, milles puuduvad nii lineaarliige kui ka vabaliige. 5x2 = 0 : 5 x2 = 0 x1 = x2 = 0 Sageli tuleb võrrandit lihtsustada ja teisendada normaalkujule. Näide 13. Võrrandi 9x + x2 = 14 lahendamiseks teisendame võrrandi normaalkujuliseks. Selleks viime 14 võrrandi vasakule poolele ja muudame liikmete järjekorda nii, et esimesena on ruutliige (x2-ga liige), teisena lineaarliige (x-ga liige) ja viimasena vabaliige. Võrrandi paremal poolel on 0. Peame meeles, et üleviidava liikme märk muutub vastupidiseks. Saame võrrandi x2 + 9x + 14 = 0. Lahenda see võrrand. Näide 14. Lahendame võrrandi 3x(x+2) + 9 = (x - 1)2. Avame sulud
annaabi.ee 
