relvar relatsiooniline muutuja. Tutvustatavad disaini headuse kontrolli ja parandamise meetodid on rakendatavad ka SQL-andmebaaside korral. Tehke mõttes asendus: relvar tabel, relatsioon tabel, atribuut veerg, korteez rida. Normaalkujud: Relvar on mingil normaalkujul, kui see rahuldab kõiki selle normaalkujuga seotud tingimusi. Relvar, mis on normaalkujul N on ka kõigil madalamatel normaalkujudel. See ei pruugi olla kõrgematel normaalkujudel N+1, N+2 jne. Normaliseerimata andmed: 22. Esimene normaalkuju (teema 9) Relvar on normaliseeritud e. esimesel normaalkujul, kui selle iga legaalse väärtuse igas korteezis on iga atribuudi kohta täpselt üks väärtus, mis on selle atribuudi tüüpi. Relvar on alati normaliseeritud (esimesel normaalkujul) muidu see poleks relvar. Kõrgematele normaalkujudele viimine tähendab täiendavat normaliseerimist.
33 Tabelite väiksemateks osadeks jagamine võimaldab hiljem kasutada relatsioonilisi operaatoreid, et päringutes andmeid kokku ühendada (kasut. operaatorit join). Relatsioonilistes andmebaasides peavad andmestruktuurid olema viidud vähemalt esimesele normaalkujule, sest vastasel korral pole andmeid võimalik organiseerida tabelite vormis. Kui tabel on normaalkujul N, siis on ta ka normaalkujudel N-1, N-2 jne. Samas kui tabel on normaalkujul N, siis ei pruugi ta olla normaalkujudel N+1, N+2 jne. Üldiselt on soovitav organiseerida andmed relatsioonilises baasis vähemalt kolme esimese normaalkuju nõuetele vastavalt. Normaliseerimisel on ka pöördprotsess, mida nimetatakse denormaliseerimiseks. Andmebaasi loogilise disaini käigus tuleb andmebaasi tabelid viia vähemalt kolmandale normaalkujule. Füüsilise disaini käigus võib
seotud disjunktsiooni abil. D7.10.1. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1& … & E1 ∨ A2 & B2 & … & E2 ∨ … . D7.10.2. Valemi F konjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate disjunktide konjunktsiooni. Nt (A1 ∨ B1 ∨ … ∨ E1) & (A2 ∨ B2 ∨ …∨ E2) & … . Normaalkujudel on kasulikke omadusi, mis võimaldavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Kui tegemist on väidetesüsteemiga ning me otsime tõeseid väidetekombinatsioone, on sageli kasulik konstrueerida väidetest valem disjunktiivsel normaalkujul. Selline valem on tõene alati, kui on tõene vähemalt üks konjunktidest, ning konjunkt saab olla tõene vaid siis, kui kõik selles esinevad literaalid on tõesed.
seotud disjunktsiooni abil. D7.10.1. Valemi F disjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate lihtkonjunktsioonide disjunktsiooni. Nt A1 & B1 & ... & E1 A2 & B2 & ... & E2 ... . D7.10.2. Valemi F konjunktiivseks normaalkujuks nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate disjunktide konjunktsiooni. Nt (A1 B1 ... E1) & (A2 B2 ... E2) & ... . Normaalkujudel on kasulikke omadusi, mis võimaldavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Kui tegemist on väidetesüsteemiga ning me otsime tõeseid väidetekombinatsioone, on sageli kasulik konstrueerida väidetest valem disjunktiivsel normaalkujul. Selline valem on tõene alati, kui on tõene vähemalt üks konjunktidest, ning konjunkt saab olla tõene vaid siis, kui kõik selles esinevad literaalid on tõesed.
annaabi.ee 
