Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga. Kaudsete kulude puhul kasutatakse sageli teatud protsenti muutuv- ja püsikulude summast. Tavaliselt kõigub see 15-30 % vahel, olenedes ettevõtte kasumisoovist, nõudlusest, konkurentsist, hooajast ja paljudest muudest teguritest. 33. Mis on arvestuslik kasum, normaalkasum ning majanduslik kasum? V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist
Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 55000 eurot. Arvuta, kui suur on ettevõtte arvestuslik e. bilansiline kasum. 28 000 eurot(Õige, kuna arvestuslik kasum leitaksegi 55000 27000 = 28000 eurot) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Keskmine intressimäär oli 10%. Firma omanik sooviks normaalkasumina näha 10000. Firma omanik palka ei võta oma firmast, kuid oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 eurot (soovib võtta dividende). Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 eurot. Firma aastatulu oli 65000 eurot. Arvuta, kui suured on ettevõtte kogukulud? 60 500 eurot(Õige! Vale kogukulud leitakse TC = 10000 + 27000 + 21000 + (25000x0,1) = 60500 ) Firma otsesed kulud olid 27000 eurot. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas
või finantsressursse, mis otseste kulude all ei kajastu. Nii kapitali, aega kui ka finantsressursse oleks saanud kasutada teisiti (näiteks samuti projekti B teostamiseks, aga miks mitte ka kusagil mujal rakendada, kui see annab parema tulemuse kui projekt B). Järelikult on mingitest tuludest loobutud. Lisaks loetakse kaudsete kulude hulka ka normaalkasum (normal profit). Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Näiteks kui põllumajanduses on oodatav keskmine kasum aastas 100 000 kr, siis tuleb kaudsetele kuludele põllumajandusettevõttes liita juurde 100 000 kr. Või kui on teada (kasutades eelmist näidet), et projekt B oleks andnud (normaal)kasumit 50 000 kr ja see on parim alternatiiv projektile A, siis tuleks kulude hulka arvestada 50 000 kr.1