pearinglus, minestamised, kõhukinnisus, muutused veres, mälu töötab halvasti, süda hakkab aeglasemalt lööma jne. · Ravil kasutatakse peamiselt psühhoteraapiat · Võiks nõustada ka koolitundides · Tuleks õpetada õiget toitumist · Tuleb läbi mõelda, mis tagajärgi võib tuua keha kohta tehtud märkus Kehamassiindeksi arvutamine · Kehamassiindeks = kehakaal kilogrammides jagatud pikkus meetrites ruudus Nt. 60kg / 1,70m x 1,70m = 20,76. · Normaalkaaluks loetakse 19-25 · Söömishäirete puhul saab abi : Tallinna Psühhiaatriakliinikus Tallinna Ülikooli terviseuuringute laboris Tartu Psühhiaatriakliinikus AITÄH KUULAMAST !
Anoreksia Tere. Soovin Teie rääkida anorkesiast. Anorexia nervosa, eestindatult anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri.Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. WHO (World Health Organization) kriteeriumite alusel peetakse normaalkaaluks kehamassiindeksit vahemikus 18,5 25. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise või ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab
967 küsitletut (386 p ja 581 t) õppis eesti, 349 (137 p ja 212 t) vene koolis. Andmeanalüüsil kasutati andmetöötlusprogrammi STATISTICA. Tunnuste vaheliste seoste leidmiseks kasutati korrelatsioonanalüüsi, erinevuste leidmiseks t-testi ja x2 statistikut. Tulemused Kehakaaluindeks. Kehakaaluindeksit kasutatakse kehakaalu hindamisel ja see leitakse pikkuse ja kaalu suhtena järgmise valemi abil: KKI = kehakaal(kg)/(kehapikkus (m))2. Üldjuhul loetakse normaalkaaluks vahemik 20>=KKI<25, alakaaluks KKI<20 ja ülekaaluks KKI>=25. Andmed õpilaste pikkuse ja kaalu kohta ei toetu mõõtmistele, vaid õpilaste endi hinnangutele, mis võib kaasa tuua mõningase ebatäpsuse, kuid samas ei ole ka alust arvata, et enesehinnang oluliselt tegelikust erineb. Nii enamik tüdrukuid kui ka poisse olid normaal- või alakaalulised (joonis 1). Tüdrukute puhul domineeris alakaalulisus (56%). Elupaigast ilmnes, et mida suurema (linnastunuma)