osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks
osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 μm ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (Σ0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega liikudes jõuaks
veel väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele.) Aerosooli ei iseloomusta kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga: - Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus.(Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena.) - Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel. (Eeldatakse osakeste normaal-logaritmilist jaotust, mis on üheselt määratav osakese diameetriga, mille juures eraldatakse 50% osakesi (d50) ja jaotuse standarthälbega (0).) Puhastusmeetodeid on võimalik liigitada aerosooliosakesele mõjuva jõu alusel: viibimisaeg osakest mõjutava jõu väljas peab olema piisav, et teatud kiirusega
satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 m ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Sorptsiooni all mõeldakse ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (võib vaadelda lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses.
väiksemate osakeste puhul jääb tolm hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Osakesed, mille läbimõõt on 0,1 µm ja väiksem, alluvad korrapäratule Browni liikumisele. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Diferentsiaalne kõver kujutab erineva suurusega osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. Näide Dkeskmine = (d1x1 + d2x2 + dnXn)/ X Kus d on fraktsiooni osakese keskmine diameeter, µm (mkm); x - vastava fraktsiooni mass kg(1), massiosa (2), või % segus (3) ja X vastavalt X = Xl + X2 + ... Xn (1); X = 1(2); või X =100% Dk = 10x0,05+20x0,15+30x0,5+40x0,25+50x0,05 = 31 µm Dkeskm. väärtus on sõltumatu valitud fraktsiooni väljendusviisist: massi-, massiosa või %. Integraalkõver saadakse fraktsioonide massiosade või massi (%) de summeerimisel.
isiklikku territooriumi rünnatakse), tiheliolek.) Vaata iseseisvalt agressiivsusteooriaid õpikust! Maskuliinsus/feminiinsus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing (Zuckerman: endorfiinid) Kollektivism (nt Realo: eestlaste kollektivism) Konformsus Vaimse võimekuse kohalt- IQ mõõtmise teema. IQ: intelligentsuskonfitsent IQ= (testi skoor/norm)x 100 IQ keskmine tulemus on 100. IQ väärtused jaotuvad populatsioonis normaaljaotusena. 27 Identsetel kaksikutel on korrelatsioon kõrgeim- u 0,9 kanti- koos kasvanud, umbes sama IQ. IQ- tulemused ei pruugi näidata vaimseid võimeid, vaid arusaadavust testist, mida see testija küsib ja tahab. 85-115 on keskmine, 116-130 on kõrgete vaimsete võimetega, üle 130 vaimselt väga andekad. 70-84 madalad vaimsed võimed
huvipakkuvam sellest näib olevat enda võrdlus teistega. Ikka pakub lohutust teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast. ( http://tnk.tartu.ee/0vaimsete.html ) ja (http://www.indiana.edu/~intell/terman.shtml ) Alfred Binet, Lewis Madison Terman, David Wechsler. IQ intelligentsus koefitsient, SUPER NB! IQ: intelligentsuskoefitsent: IQ = (testi skoor/norm)x100 Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval. Jüri Allik eestlaste intelligentsus on madalam kui soomlastel.