8. Mis on juhusliku suuruse p-kvantiil? Juhusliku suuruse X p-kvantiiliks (ingl. k. percentile) nimetatakse niisugust väärtust p, mille korral Mis on juhusliku suuruse q-täiendkvantiil? 9. Mis on tihedusfunktsioon? Tihedusfunktsioon juhusliku suuruse tõenäosuse tihedus, mis avaldub jaotusfunktsiooni tuletisena. 10. Normaaljaotuse skitseerimine (tihedus- ja jaotusfunktsioon). Graafikult lugemine (aritmeetiline keskmine, standardhälve, mood, mediaan). 11. Mis omadused on normaaljaotusel? Normaaljaotuse omadusi: Normaaljaotus on sümmeetriline oma keskväärtuse suhtes. Normaaljaotuse korral ühtivad keskväärtus, mood ja mediaan. Kui dispersioon suureneb, muutub graafik madalamaks ja seega ka laiemaks (hajuvus suureneb) ning lamedamaks. Gaussi kõvera alune pindala x-teljeni on 1, sest juhusliku suuruse X kõikvõimalike väärtuste tõenäosuste summa peab olema 1. Juhusliku suuruse X väärtustest ligikaudu 12
3 60 0,468 6 0,181 0,264 6,6 0,055 4 80 1,147 5 0,375 0,194 4,9 0,004 5 100 1,826 3 0,466 0,092 2,3 0,222 Kokku 25 25,0 0,333 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab . Seega võib hüpoteesi vastu võtta ning järeldada, et üldkogumi jaotuseks on normaaljaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: k xm ni F0(m) pi n' 1 20 5 0,351 0,351 8,784 1,630 2 40 6 0,579 0,228 5,698 0,016
2,3753416 5 100 1,55342 5 0,9406 0,1017 2,5425 9 6,4367302 Kokku 25 23,515 2 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k xm ni F0 pi ni' ni')^2/n'i
2,3753416 5 100 1,55342 5 0,9406 0,12 2,5425 9 6,4367302 Kokku 25 23,515 2 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k xm ni F0 pi ni' ni')^2/n'i
variatsioonreas 30%. Täiendkvantiiliks nimetatakse juhusliku suuruse q-täiendkvantiili suuruse sellist väärtust xq, millest võrdsete või suuremate väärtuste esinemise tõenäosus on q. 9. Mis on tihedusfunktsioon? Tihedusfunktsioon on jaotusfunktsiooni tuletis: F'(x) = f(x). 10. Normaaljaotuse skitseerimine (tihedus- ja jaotusfunktsioon). Graafikult lugemine (aritmeetiline keskmine, standardhälve, mood, mediaan). 11. Mis omadused on normaaljaotusel? 1) normaaljaotus on sümmeetriline keskväärtuse µ suhtes: tema keskväärtus, mood ja mediaan võrduvad parameetriga µ 2) normaaljaotuse tihedusfunktsioonil on kaks käänupunkti, mis asuvad mõlemal pool keskväärtust kaugusel 3) normaaljaotuse asümmeetriakordaja ja ekstsess on nullid (A=0, E=0). 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav
2 40 -0,176 5 -0,071 0,214 5,345 0,022 3 60 0,435 5 0,170 0,241 6,035 0,178 4 80 1,047 2 0,353 0,183 4,578 1,451 5 100 1,658 6 0,452 0,098 2,460 5,094 summa 25 25 6,772 vabadusastmete arv . (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab seega hüpoteesi ei võeta vastu ning võib järeldada, et üldkogumi jaotuseks on mingi muu jaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter 1 20 7 0,354 0,354 8,852 0,387 2 40 5 0,583 0,229 5,718 0,090 3 60 5 0,731 0,148 3,693 0,462
5 100 3 1,000 0,125 3,128 0,005 Xxxxx xxxxx xxxx Summa: 1,00 25 0,096 vabadusastmete arv f = k h 1 = 5 2 1 = 2. ( h = 2, kuna normaaljaotusel on kaks parameetrit ja ) Et nullhüpotees vastu võetaks peab . Seega võin nullhüpoteesi vastu võtta ning järeldada, et üldkogumi jaotuseks on normaaljaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus, mille parameeter on . Eksponentjaotuse parameeter: Vahemi Katsed k F0(m) ni pi ni' xm 1 20 0,351 5 0,351 8,784 1,630
4 80 0,66 7 0,245 0,225 5,627 0,335 5 100 1,27 8 0,398 0,255 6,375 0,414 summa 25 25 5,207 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) ( ) Et hüpotees vastu võetaks peab , kuid siin see nii ole. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaotuseks on mingi teine jaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: 3
3 60 0,53137 6 0,6628 0,2185 4 80 1,232387 4 0,8389 0,1761 5 100 1,933403 4 0,9394 0,1005 Kokku 25 ² vabadusastemete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest normaaljaotusel on 2 parameetrit) ²kr (0,10;2) = 4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi võtab vastu ning võib järeldada, et üldkog ül 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 k xm ni F0 pi ni' 1 20 7 0,2 0,2 5
3 60 5 0,523 0,6985 0,2660 6,650 0,409398 4 80 4 1,210 0,8869 0,1884 4,710 0,107028 5 100 4 1,897 0,9699 0,0830 2,075 1,785843 Kokku 25 24,248 3,287724 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr > ², antud juhul 4,605 > 3,288, seega hüpoteesi võib vastu võtta ning järeldada, et tegemist on normaaljaotusega. 4.2. Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: = = 0,022 k xm ni F0(m) pi 1 20 7 0,356 0,143 3,568 3,301
5 100 9 3 0,9664 0,0915 2,2875 3 0,3152902 Kokku 25 24,16 24 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpotees võetakse vastu ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus on normaaljaotus. 4.2 H0: põhikogumi jaotus on eksponentjaotus (parameetrit peab hindama valimi põhjal); H1: põhikogumi jaotus ei ole eksponentjaotus. Hindame parameetrit suurima tõepära meetodil. = N / xi = 0,02 k x* ni 0,000
707744 9 0.2389 0.2389 2 40 -0.142453 4 0.4443 0.2054 3 60 0.422838 2 0.6628 0.2185 4 80 0.988129 5 0.8389 0.1761 5 100 1.55342 5 0.9406 0.1017 Kokku 25 χ²=6,4367 χ² vabadusastemete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest normaaljaotusel on 2 parameetrit) χ²kr (0,10;2) = 4.605 Et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr>χ². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus ül 4.2 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 k xm ni F0 pi ni' 1 20 9 0.2 0.2 5
1 20 -0,707744 9 0,2389 0,2389 2 40 -0,142453 4 0,4443 0,2054 3 60 0,422838 2 0,6628 0,2185 4 80 0,988129 5 0,8389 0,1761 5 100 1,55342 5 0,9406 0,1017 Kokku 25 ²=6,4367 ² vabadusastemete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest normaaljaotusel on 2 parameetrit) ²kr (0,10;2) = 4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus ül 4.2 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 k xm ni F0 pi ni' 1 20 9 0,2 0,2 5 2 40 4 0,4 0,2 5
3 60 0,05 1 0,020 0,232 5,805 3,977 4 80 0,66 7 0,245 0,225 5,627 0,335 5 100 1,27 8 0,398 0,255 6,375 0,414 Kokku 25 25 5,207 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ja järeldama, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: k xm ni F0 pi ni' (ni-ni')2/ni' 1 20 4 0,290 0,290 7,254 1,459 2 40 5 0,496 0,206 5,149 0,004
38 3 0.3520 60 0.26 3 0.6026 80 0.91 9 0.8486 100 1.55 4 0.9394 25 2 = 6,315 2 vabadusastmete arv k = m-1-r = 5-1-2 = 2 (r=2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) 2 kr (0,10; 2) = 4,605 t hüpotees vastu võetaks, peab χ2kr > χ2, kuid siin ei ole. Seega peab hüüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama xm ni Fo(m) pi 20 6 0.32 0.32 40 3 0.54 0.22
40 4 -0,4984 0,3085 0,2029 5,0725 0,2268 60 8 0,2545 0,5987 0,2902 7,2550 0,0765 80 2 1,0073 0,8438 0,2451 6,1275 2,7803 100 7 1,7602 0,9608 0,1170 2,9250 5,6771 25 0,9608 9,4613 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (mille parameeter hinnatakse valimi järgi) (ni- k Xm ni F pi ni' ni')^2/n'i 0,31316 0,31316 1,8727280
1 20 -0,889341 5 0,1867 0,1867 2 40 -0,210455 6 0,4168 0,2301 3 60 0,468432 6 0,6808 0,264 4 80 1,147318 5 0,9306 0,2498 5 100 1,826205 3 0,9664 0,0358 Kokku 25 ²=5,288 ² vabadusastemete arv k=m-1-r=5-1-2=2 (r=2, sest normaaljaotusel on 2 parameetrit) ²kr (0,10;2) = 4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Seega hüpoteesi vastu ei võeta ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus ül 4.2 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 k Xm ni F0 pi ni' 1 20 5 0,2 0,2 5 2 40 6 0,4 0,2 5
80-100 7 0,28 80,00 0,67 0,96 0,12 2,9875 5,3892 25,00 1,00 100,00 1,30 0,10 0,9608 24,0200 9,1734 ²=9,17 vabadusastmete arv k = m 1 r = 5 1 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab ²kr>². Selleks. Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ja järjeldama, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 4.2 pohikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (mille parameeter hinnatakse valimi jargi Eksponentjaotuse parameeter: N=25 Intervall pi ni n'i Fo
3 60 3 0,26 0,6026 0,25 6,27 1,70 4 80 9 0,91 0,8486 0,25 6,15 1,32 5 100 4 1,55 0,9394 0,09 2,27 1,32 Kokku 25 23,49 6,31 vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) Et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr > χ², antud juhul 4,605 < 6,31 Seega peab hüpoteesi tagasi lükkama ning järeldama, et üldkogumi jaotuseks on mingi teine jaotus. 4.2. Põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus Eksponentjaotuse parameeter: k xm ni F0(m) pi 1 20 6 0,32 0,32 8,01 0,50
jaotunud sõltumatute juhuslike suuruste summa või keskväärtuse jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades normaaljaotusele. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et normaaljaotuse teke on väga sagedane ning seotud esmajoones juhuslike suuruste mõju liitumisega (sh süsteemitehnikas nt summaatoritega või lineaarsete süsteemidega, kvaliteeditehnikas hajuvuse nn jõemudeliga, metroloogias mõõtemääramatuste /halvete liitumisega jm). Normaaljaotusel on kaks parameetrit, mis ühtivad vastava juhusliku suuruse keskväärtuse ja standardhälbega ning mida seetõttu tähistataksegi ja . Normaaljaotuse olulisim erijuhtum on jaotus parameetrite väärtustega =0 ja =1, mida nimetatakse normeeritud normaaljaotuseks; seda tähistatakse X~N( 0,1). 4) Lognormaalne jaotus: tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt: kui juhuslik suurus Y on jaotunud normaaljaotuse järgi, siis juhuslik suurus X
jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades normaaljaotusele. Seega saab juhuslike suuruste liitumisel tekkivate juhuslike suuruste jaotust vähemalt ligikaudu kirjeldada normaaljaotusega. Ei ole vaja suur liidetavate arvu, lubatav on liidetavate mõningane vastastikune sõltuvus, normaaljaotusega liidetavate summa jaotus on täpselt normaaljaotus, katseandmete analüüsi kogemus paljudes valdkondades on näidanud, et suur enamus katseandmeid on hästi kirjeldatavad normaaljaotusega. Normaaljaotusel on kaks parameetrit, mis on vastava juhusliku suuruse keskväärtus ja standardhälve. Normaaljaotus on sümmeetriline. Normeeritud normaaljaotus on normaaljaotuse erijuhtum, kui keskväärtus ja standardhälve on vastavalt 0 ja 1. Tähistatakse X-N(0,1). K sigma reegel: näitab, kui suur on juhusliku suuruse normaaljaotuse korral tõenäosus sattude piirkonda keskväärtus pluss-miinus k standardhälve. Lognormaalne jaotus tekib, kui vaadeldava juhusliku suuruse logaritm on jaotunud
067 2.726 10 1.76 0.96 0.11 5 0 7 0 1 8 2.942 5.595 2 Kokku 5 9.346 2 χ =9 ,35 2 χ vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on 2 kaks parameetrit). χ kr ( 0,10 ; 2 )=4,605 2 2 Et hüpotees vastu võetaks peab χ kr > χ . 4,605<9,35 Seega on hüpotees tagasi lükatud ning võib järeldada, et üldkogumi jaotuseks ei ole normaaljaotus, vaid mõni teine jaotus. 4.2 Põhikogumi jaotuseks eksponentjaotus 1 1
4 80 1,285 5 0,8997 0,1874 4,685 0,0212 5 100 2,005 3 0,9772 0,0775 1,9375 0,5827 kokku 25 24,43 2,1543 χ 2=2,1543 χ 2 vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 2 = 2. (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) 2 χ kr ( 0,10 ; 2 )=4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr > χ², antud juhul 4,605 >2,1543, seega hüpoteesi võib vastu võtta ning järeldada, et tegemist on normaaljaotusega. 4.2 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100. 2 k ( ni−n'i ) χ =∑ 2 i=1 n'i n'i=n∙ [( ) ( x m −a b−a
kasvades normaaljaotusele. Seega saab juhuslike suuruste liitumisel tekkivate juhuslike suuruste jaotust vähemalt ligikaudu kirjeldada normaaljaotusega. Ei ole vaja suur liidetavate arvu, lubatav on liidetavate mõningane vastastikune sõltuvus, normaaljaotusega liidetavate summa jaotus on täpselt normaaljaotus, katseandmete analüüsi kogemus paljudes valdkondades on näidanud, et suur enamus katseandmeid on hästi kirjeldatavad normaaljaotusega. Normaaljaotusel on kaks parameetrit, mis on vastava juhusliku suuruse keskväärtus ja standardhälve. Normaaljaotus on sümmeetriline. Normeeritud normaaljaotus on normaaljaotuse erijuhtum, kui keskväärtus ja standardhälve on vastavalt 0 ja 1. Tähistatakse X~N(0,1). K sigma reegel: näitab, kui suur on juhusliku suuruse normaaljaotuse korral tõenäosus sattude piirkonda keskväärtus pluss-miinus k standardhälve.
0,950 0,099 100 7 1,652 5 7 2,493 8,151 23,76 ∑ 25 3 11,646 χ 2=11,646 χ2 vabadusastmete arv k = m – 1 – r = 5 – 1 – 2 = 2 (r = 2, sest normaaljaotusel on kaks parameetrit) 2 χ kr ( 0,10 ; 2 )=4,605 Et hüpotees vastu võetaks peab χ²kr>χ². Seega hüpotees on tagasi lükatud ning võib järeldada, et üldkogumi jaotus ei ole normaaljaotus. 4.2 põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (mille parameeter λ hinnatakse valimi järgi) ^λ= 1 ´x = 0,02 k 2 ( n i−n`i ) χ =∑2
täielikult kirjeldatav kahe parameetriga: keskväärtusega ja dispersiooniga 2 *normaaljaotusele vastav kõver on sümmeetriline keskväärtuse suhtes * normaaljaotuse keskväärtus, mood ja mediaan ühtivad. · Mida suurem on standardhälve seda laugem (suurem) on äärmuste vahe!!! · Mediaan jaotab normaaljaotuse tagurpidi U kaheks osaks. Artitmeetiline keskmine on samas kohas kus mediaan kuna äärmused on normaaljaotusel võrdsed. Mood on samuti keskel ehk seal kus mediaan ja aritmeetiline keskmine kuna kõige suurem sagedus on seal (tipp). Aritmeetiline keskmine = Mood = Mediaan. · Normaaljaotuse puhul on tegu sümeetriaga. NÄHTUSTEVAHELISED SEOSED · Seoste analüüsil baseerub ökonomeetria (majanduse mõõtmine). · Seaduspärasuse jaoks peab seos esinema püsivalt ja korduvalt. · Põhjuslik ehk kausaalne seos. Põhjusnähtus peab esile kutsuma tagajärgnähtuse.
jne. 12.Jaotuse asümmeetria mõiste ja selle mõju keskse tendentsi näitajatele ja andmete statistilisele analüüsile Jaotuse asümmeetria näitab, kas jaotus on sümmeetriline või mitte. Jaotus on asümmeetriline, kui üks tema ots on pikem kui teine. Positiivselt asümmeetrilises jaotuses on keskmine suurem kui mood ja mediaan. Negatiivse asümmeetriaga jaotuses keskmine on väiksem kui median ja mood. Normaaljaotusel on asümmeetria 0, kuna see on sümmeetriline jaotus. Sümmeetrilise jaotuse korral on aritmeetiline keskmine. Median ja mood võrdsed. 13.Normaaljaotuse mõiste Normaaljaotus teoreetiline matemaatiline mudel, mis väljendab juhuslikku variatsiooni füüsikalistes mõõtmistes. Keskmine, mediaan ja mood on võrdsed. 14.Ebanormaalne kui ebatavaline. Ebanormaalsuse kriteeriumid on võimalik määrata statistiliselt. Näitajate puhul, kus
o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus · Kaitse ebakindluse vast · Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel) Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine · Varude ringlemissagedus mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta jooksul vaheldub (müüdud tooted jagada keskmise laosaldoga) · Varude käibesagedus jagatakse aasta müük varude keskmise väärtusega (omahind) · Varu piisavus mitme päeva müügiks piisab olemasolevast laovarust (olemasolev varu/prognoositav päev nõudlus)
töötajate värbamisega. Omaduste skaala kasutamise puudused 3. Käitumisel tuginev hindamine: käitumisega ankurdatud hinnanguskaalad: ● Graafiline hindamisskaala: hiljem me pöörame need siiski numbrilisteks tulemusteks ● Käitumise sageduse skaala Nii sooritaja kui käitumise hindamisel kasutatakse vahel summaarset hindamist ● Järjestamise süsteem ● Paariti võrdlev hindamine ● Normaaljaotusel põhinev hindamine 4. Tulemustele suunatud hindamise tehnikad - eesmärgid peavad olema selgelt ja arusaadavalt määrateletud. See võib olla ehk liigselt tulemustele orienteeritud; ei pruugi sobida ka kõigile ametikohtadele ● Spetsiifilised tehnikad: 1) kriitiliste intsidentside tehnika (kui midagi juhtus tavapäraslet erinevalt ning vaatame üle miks see juhtus (võib olla nii positiivne kui negatiivne)), 2) essee (ühele töötajale
Piloodi puhul jälle käitumine väga oluline pole, rohkem loeb oma töö oskamine). -Vahel kasutatakse käitumise hindamisel summaarset hindamist kasutatakse lisameetodina, kui on alust arvata, et juht on töötajate diferentseerimisega raskustes (kipuvad üle v alahindama).. sellisel juhul tuleks tulemused järjestada. -Teine variant on hinnata töötajaid võrdluses teistega (kui pole väga palju töötajaid). Paariti võrdlemine -Kolmas võimalus on kasutada normaaljaotusel põhinevat hindamist (eeldab seda, et looduses jaotub kõik normaalselt). Kallete kontrollimine. 4. Tulemusele suunatud hindamise tehnikad kui eesmärk on selgelt sõnastatud. Polegi muud vaja, kui vaadata, kas sooritus vastab eesmärgile. Kas siis kasum suurenes 3%, nagu paika oli pandud. Eesmärkide kaudu hindamine sobib, kui toimub organisatsioonis eesmärkide kaudu juhtimine. See on hea, kui plaanid/sihid on selgelt paigas, aitab hästi kaasa arengule. See
annaabi.ee 
